Paari meretuulepargi arendaja ülekuldamine võib käristada meie ühisesse rahakotti suurema augu kui LNG-kai, Saaremaa süvasadam ja muud kahjumlikud projektid kokku, hoiatavad kriitikud valitsust enne ülitähtsa otsuse langetamist, viidates sahtlisse peidetud analüüsile.

Regulaarselt väidab kitsas grupp ettevõtjaid, et Eestis on vaja väga kiiresti väga suurt (1000 MW) meretuuleparki ning seda saab teha ainult nii, et riik peab maksma neile märkimisväärset toetust, vastasel juhul jäävat Eesti 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid täitmata, elektrihind kõrgeks ja riik naabritest Läänemere regioonis maha, kirjutasid pöördumises Postimehele mitu tuuleenergiatootmise planeerijat, kes on koos teiste huvilistega n-ö meepotist eemale tõrjutud.

Neile teeb muret üks koalitsioonilepingu punkt: «Taastuvelektri 100 protsendi eesmärgi täitmiseks korraldame hinnalae ja -põrandaga vähempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks.» Eesmärk on, et Eesti suudaks 2030. aastal katta kogu elektri sisetarbimise taastuv­elektriga, ja ettevõtjad on kuulnud, et riik plaanivat oksjoneid juba selleks sügiseks.

Jaga
Exit mobile version