Valitsus pidas reedel riigieelarve strateegia arutelu, paraku lahkuti kokkusaamiselt ilma kokkulepeteta. Siseminister Lauri Läänemets ütles, et rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valitsusele negatiivset sõnumit ei toonud, sest kui võrrelda seda Eesti Panga eelmise aasta lõpu prognoosiga, on olukord oluliselt parem.

«Negatiivsed stsenaariumid ei ole täitunud. Põhimõtteliselt tähendab see, et majandus pöördub veel sellel aastal tõusule ja järgmisel aastal on oodata juba kolmeprotsendilist majanduskasvu. Kõigele vaatamata see aga riigieelarve probleemi lahendada ei aita. Majandusel läheb paremini, aga ega riigieelarve sellest väga palju parane.»

Läänemets rääkis, et selleks, et miinust mitte suuremaks lasta on vaja kehtestada uusi makse ja kärpida. «Arvan, et kumbagi eraldi teha on valus. Kui ikkagi kärpida sinna miljardi kanti, siis tähendab see lõpuks seda, et kogu ühiskond peab loobuma teatud teenustest.» 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas, et reedel otsuseid veel tõepoolest ei tehtud. «Me arutasime, millised variandid meil on ja kuidas me saaksime sellest olukorrast välja tulla. Rahandusministeerium teeb nüüd edasi analüüse nende meie potentsiaalsete variantide peale.»

Kallas lausus, et olukord on selline, et ilmselt tuleb hakata kõvasti kärpima. Rääkides maksutõusudest, meenutas ta, et automaks on juba otsustatud ja nüüd on vaja see veel tänavuse aasta sees vastu võtta, kehtima hakkab see 2025. aastal. «See on ju plaanis, seda pole maha võetud. Samuti magustatud jookide maks, mida me ilmselt 2025. aastal veel jõustada ei jõua.»

Jaga
Exit mobile version