VALDUR MIKITA ⟩ Head teed sulle, kotkas!

Nõnda oled sa tulnud läbi erinevate aegade, rahutu indiaanlane, ühtaegu kodus ja kodutu, kodune ja siiski kodustamata: meretagune aeg, eesti aeg, sõjaaeg, vene aeg, uus eesti aeg ja nüüd mõned aastad taas see meretagune aeg – Hiiumaal, otsapidi juba teises, muistsete hiidude ajas. See aeg ei nõua enam sõnu. Seal ei pea inimene enam midagi ütlema.

Sinu raamatud on olnud omamoodi maastik eesti inimese hingest. Lihtsad, mõne pintslitõmbega maalitud looduspildid, puhtad ja karged nagu sügismaastik. Eesti looduse mälupank. Vaated, mis talletavad üksnes kõige olulisema. Minu lemmik on «Jäälõhkuja» – mõnikümmend miniatuuri, lisaks lühikesed reisikirjad. Mõtisklused, nagu «Maikellukesed», «Härjasilmad» või «Lõunatuul», on meistritööd. Viimases on juttu lõhnadest, suvisest heinaküünist, ja sellest, kuidas lõhnab raba. Ka mina olen olnud omamoodi lõhnahull, maastikud kipuvad mällu sööbima just lõhnade kaudu. Üks maagilisemaid lõhnu Eesti looduses on hilissuvise rabaserva hõng. Just nimelt rabaserva, mitte lageraba lõhn. Seda on võimatu kirjeldada, mis see täpselt on – magusa auraga, tihkjas, küps ja siidiselt pehme. Selles on turbasammalt ja kanarbikku, sookailu ja noorte haabade iseloomulikku imbust, on pohla, seent ja mändi, on mett ja päikest. Tabamatu nõidus sunnib rändaja hetkeks paigale. Raba lõhn on rabav.

Ei oskagi hästi seletada, miks tahtsin sinu puhul peegeldada just seda vana mehe leebet, rahulikku nukrust, nukrusjõudu – mida kohtab nii harva. Kui inimene kaotab elu jooksul midagi olulist, näeb ja kogeb südame külge kasvanud asjade hääbumist ja allakäiku, siis tihtilugu ta kibestub, muutub kurjaks, lööb käega. Sina oled läinud teist teed, omal viisil. See vaikne südamenukrus peegeldub vastu paljudest su viimaste aastate kõnelustest ja kirjatöödest – kuid see pole kaotusevalu, see on elutõde, karge ja puhas nagu hommikuvihm Jussi järvede kohal. Jah, hommikuvihm Jussi järvel – see ongi Jüssi! Jäägu see vihm sadama aegade lõpuni. See on ilus. See on kurb. See on hea. Ükskõik, kummal pool taevatähti su hing ka rändaks.