väikelinnale kuluks ära oma kõva tiim, millele pöialt hoida

Kui vaadata meie individuaalalade medalivõitjaid läbi aegade, siis ongi nad rõhuvas enamikus pärit väiksematest kohtadest või seal üles kasvanud. Eesti spordiajalukku jääb igavesti kuldsete tähtedega Valga igatepidi oma mees – Eesti vabariigi esimene suursportlane, esimene olümpiavõitja 1920. aastal Atwerpenis ja esimene maailmameister – Alfred Neuland. (Kuulsad maailmanimed on mõistagi Lurich, Aberg, Hackenschmidt, ka Jaan Jaago, aga nende suured teod ei kandunud vabariiki välja.)

Tõsisemad spordihuvilised teavad ehk teistki kõva valgalasest tõstjat nimega Juhan Kikas (ka Jaan Kikkas), kelle otsene eeskuju oli seesama Neuland. Mees alustas Valga kaitseliidu spordiringis, võitis 1924. aasta Pariisi olümpial keskkaalus pronksmedali (Neuland sai seal hõbeda) ja püstitas hiljem tõukamises maailmarekordi. Saatuse tahtel hukkus Kikas Tallinna märtsipommitamisel 9. märtsil 1944. Liialduseta võib väita, et need kaks kanget meest aitasid Eestit viia maailmakaardile, vähemasti oma alal.

Kahekordne olümpiapronks käimises Bruno Junk sündis küll Valgas, aga spordiga hakkas tegelema algkooliaastail Pukas (mis kuulub nüüd Otepää valda) ning alustas käimistreeninguid omapäi 1948. aastal Tartus.

Värvikas ja huvitava elulooga oli Arnold Viiding, kes sündis aastal 1911 Valgas ja lahkus elust 2006. aastal Sydneys Austraalias. Tema jääb ajalukku Euroopa meistrina kuulitõukes, see sai teoks 1934. aastal Torinos. Paraku põrus mees Berliini olümpial, kus sai vaid kaheksanda koha. Viiding oli haritud mees, lõpetas 1940. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötas juhtival kohal Eesti julgeolekupolitseis, mistõttu oli loogiline tema pagemine esmalt Saksamaale ja sealt edasi rohelisele mandrile.