Veebilood
Telli
Kultuur

vaid laulupeol saab kaks eestlast nii koos olla, et ei teki kolme parteid

Kõrval 1 min lugemist

Folklorist Marju Kõivupuu on laulupeoline 1969. aastast ja mäletab hästi sedagi pidu, kus Nõukogude võim vakatama keeldunud noored lauljad tuletõrjevooliku abil kaare alt minema uhtis. Nädala pärast on ta taas lauluväljakul, sest usub sõna ja laulu jõudu.

Tema kooliajal õpetati reaalainete õppekavadel ka filosoofiat ja kultuurilugu, aga nüüd on need õppekavast välja roogitud. Kõivupuule meeldiks, kui need sinna tagasi pandaks – võibolla aitaks see oma tagaaiast kaugemale näha ja õpetaks teistsugust arvamust ja teistsuguseid inimesi päriselt, mitte üksnes moepärast aktsepteerima.

Teie esimene kokkupuude laulupeoga?

1969. aasta juubelilaulupidu. Laulsin kooli lastekooris. Keskkoolis laulsin segakooris, pääsesime laulupeole.

Võibolla kõige olulisem laulupeoaasta on mulle olnud 2016, kui noortepeo teema oli «Koit ja Hämarik», mille ideekavandi väljatöötamise juures oli mul au ja võimalus olla. Meie laulu- ja tantsupeod on emotsionaalselt ikka väga võimsad ja see eriline väekas ühtsustunne, mida saab ainult laulupeol tunda, on keeruline sõnades väljendada ja mis argipäeviti kipub vahel kahjuks ära kaduma.

Jaga

Jätka lugemist

© 2025 Iga Päev. Kõik õigused kaitstud.
Exit mobile version