Vaata, millised maailmarekordid ootavad juba aastakümneid uut omanikku ja kes võiksid olla nende ohustajad

Seda saavutust arvesse võttes on olümpiamängude eel paslik üle vaadata teised kergejõustiku vanemad kehtivad maailmarekordid ja sportlased, kes neid tänavu või lähiaastatel potentsiaalselt ohustada võiksid.

Kiire pilguheit maailmarekorditele näitab, et naiste tippmargid pärinevad reeglina vanemast ajast kui meeste omad.

Maailmarekord pärineb umbes neljakümne aasta tagusest ajast ehk 1985. aasta oktoobrikuust, mil Tšehhoslovakkia sportlane Jarmila Kratochvílová läbis selle maa 1.53,28ga. Viimase viie hooaja jooksul on sellele tulemusele kõige lähemale jõudnud Lõuna-Aafrika Vabariigi keskmaajooksja Caster Semenya 2019. aastal joostud 1.54,98ga. Semenya aga viimastel aastatel sellel distantsil enam võistelnud ei ole.

Hooaja edetabelit juhib Suurbritannia atleet Keely Hodgkinson 1.55,78ga. Maailmarekordi sünd sel aastal on väga ebatõenäoline.

Saksamaa atleedi Marita Kochi nimel olev maailmarekord 47,60 pärineb samuti 1985. aasta oktoobrikuust. Ei ole tõneäoline, et mõni atleet tippmarki lähiajal ohustada suudaks. Hooaja edetabeli esikoht kuulub enam kui sekundi võrra halvema ajaga 48,75 USA sprinterile Sydney McLaughlin-Levrone’ile.

Viimastel aastatel on alla 48,50 jooksnud vaid kaks sportlast: Bahreini esindaja Salwa Eid Naser (48,14) ja Bahama sprinter Shaunae Miller-Uibo (48,36), kuid nende mõlema vorm sel hooajal on olnud suure küsimärgi all.

Maailmarekord 10,49 kuulub 1988. aastast USA sprinteri Florence Griffith-Joyneri nimele. Kõige potentsiaalsemaks rekordipurustajaks lähiajal võib pidada Jamaica sprinterit Elaine Thompson-Herahit, kes suutis 2021. aastal läbida staadionisirge 10,54ga. Sellele lootusele räägib vastu asjaolu, et viimastel aastatel on ta kimpus olnud vigastustega.