Selle aasta märtsis väljastas ICC vahistamismääruse kahe kõrge Vene ohvitseri suhtes, keda kahtlustatakse sõjakuritegudes. Kohtu kohaselt on tegu armee kindralleitnandi Sergei Ivanovitš Kobõlaši ja mereväe admirali Viktor Nikolajevitš Sokoloviga.

Neid süüdistatakse tsiviilsihtmärkide ründamise sõjakuriteos ja ebainimliku käitumise inimsusevastases kuriteos. Kohtu teatel on alust arvata, et kahtlusalused vastutavad raketilöökide eest Ukraina energiataristu vastu.

Haagis paikneval ICC-l ei ole oma politseijõudu vahistamiskäskude täitmise järgimiseks. Selle asemel tuleb kohtul tugineda 124 liikmesriigi õigussüsteemidele. Teoorias ei tohiks keegi, kelle suhtes on vahistamiskäsk väljastatud, reisida ICC liikmesriiki, kui ei taha kinnivõtmist.

Putin on viimasel ajal reisinud küll välismaal, näiteks Kõrgõzstanis, Saudi Araabias ja Araabia Ühendemiraatides, millest ükski ei ole ICC liige.

Samas jättis ta BRICSi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja LAVi ühenduse) kohtumisele Lõuna-Aafrika Vabariiki sõitmata, kuna ICC lepingulisele Aafrika riigile seatud ootus vahistamiskäsku Putini saabumisel täita oli olemas.

Moskva vastas oodatult äärmiselt jõuliselt Putini suhtes väljastatud vahistamismäärusele ning nimetas seda tühiseks. Vastukaaluks väljastas Venemaa ICC kohtu eesistuja suhtes oma vahistamiskäsu.

Šoigu tõrjutud, Gerassimov püsib

Putin vahetas läinud kuul Šoigu välja kaitseministri kohalt Venemaa sõjalise juhtkonna põhjaliku remondi käigus. 68-aastane Šoigu sai Vene kaitseministriks 2012. aastal ning tal on seljataga muljetavaldav karjäär Nõukogude Liidu järgsel Venemaal, mille pikkuse puhul annab võrdset otsida.

Šoigu liikus ministriametist edasi julgeolekunõukogu sekretäriks, vahetades seal välja tema kauase liitlase Nikolai Patruševi.

Jaga
Exit mobile version