UURING ⟩ Eestimaalased on päikeseparkide osas sallivad

Kodu lähedal asuva päikesepargiga oleks nõus 69 protsenti eestlastest, kui see kukutaks nende elektrihinda. 40 protsenti vastanutest oleksid päikesepargi rajamisega nõus, kui korteriühistu, küla või kogukond saaks pargist väikese osaku, mis hakkaks passiivset tulu tootma. Kolmandik vastanutest ei paneks pahaks kodule lähedal asuvat päikeseparki, kui sellega kaasneks teadmine, et päikesepark aitab Eestit täieliku roheenergiale ülemineku saavutamise suunas.

Mõnevõrra vähem ehk üheksal protsendil Eesti inimeste jaoks on peamine takistus päikeseparkide esteetiline väljanägemine – paneelide visuaalselt märkamatuks jäämise korral oleks nad kodukoha lähedal asuva päikeseenergia arendusega nõus. Viit protsenti vastanutest ei motiveeriks ükski eelpool mainitud lahendus.

«Nii Eesti kui teiste Balti riikide andmed näitavad, et mida rohkem on piirkonnas päikeseparke, seda väiksem on elanike vastumeelsus. Suurima päikeseenergia tootmisvõimsusega maakonnas Lääne-Virumaal kategoorilisi päikeseparkide vastaseid polnud ja ka Balti riikidest oli vastuseis kõige väiksem Leedus, kus päikeseenergiat on Balti riikidest kõige kauem arendatud,» märkis Smarteconi tegevjuht Magno Kure.

Kui Eestis oli kategoorilisi päikeseparkide vastaseid viis protsenti, siis Leedus kolm protsenti vastanutest. Lätis, mis on Balti riikidest kõige tagasihoidlikuma päikeseenergia arenguga, oli kategoorilisi vastaseid kaks korda rohkem ehk kuus protsenti. Eesti maakondade lõikes ollakse päikeseparkide rajamise vastu enim Võrumaal, kus aastataguse seisuga oli Eestis kõige vähem tootmisvõimsust.

Smartecon tegevjuht märkis, et kuna otseselt ei ole võimalik elanikele soodsamat elektrit pakkuda, siis tuleks mõelda alternatiivide peale, mis aitaks kohaliku kogukonna elu parandada. «Kutsun arendajaid üles igakülgselt kohaliku kogukonnaga koostööd tegema. See saaks toimuda läbi riiklikul tasandil, kuid kogukonda on võimalik panustada ka projektipõhiste lahenduste läbi, mida osad tublimad arendajad juba teevad,» lisas Kure.

Smarteconi poolt tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, mis küsitles mullu ajavahemikul 8. november kuni 16. november kokku 1001 inimest. Uuringu käigus taheti teada saada, millistel tingimustel oleksid inimesed valmis kodukoha lähedale päikesepargi ehitamisega.