UURING ⟩ Eesti väikeettevõtjad on lõunanaabritest pessimistlikumad

Potentsiaalse turunõudluse hindamisel ei näidanud kõigi kolme riigi ettevõtted eriti positiivseid väljavaateid, kuid ootasid siiski tarbijate vajadustes teatavat stabiilsust. Eestis ja Lätis suhtub nõudluse väljavaatesse positiivselt 13 protsenti ettevõtetest, mis on kehvem tulemus kui eelmisel aastal. Leedu ettevõtted elavad positiivsemas meeleolus – 17 protsenti usub, et nõudlus nende kaupade ja teenuste järele sel aastal kasvab. Kaks kolmandikku kõigi kolme riigi ettevõtete esindajatest ennustavad, et nõudlus sel aastal ei muutu, kuid veerand usub, et see väheneb. Kõige rohkem kardavad nõudluse vähenemist Eesti ettevõtted.

Tegevuse peamise prioriteedina näevad Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted kulude optimeerimist – seda märkisid 68 protsenti vastanutest. Lätis on selle prioriteediks seadnud 52 protsenti ja Leedus 51 protsenti ettevõtteid.

Naabritest kõige positiivsemalt hindavad tänavuste töötajate palkamise väljavaateid Leedu ettevõtted. 23 protsenti ettevõtetest – rohkem kui eelmisel aastal ja suurim osakaal Balti riikide seas – plaanib sel aastal palgata rohkem töötajaid. Lätis plaanib sel aastal oma meeskondi kasvatada 16 protsenti ettevõtetest, Eestis vaid 13 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on trend töötajate arvu vähenemine.

Üldine positiivne suhtumine selles valdkonnas on aga tunda kõigis kolmes riigis – töötajate arvu vähendada plaanivate ettevõtete osakaal ei ületa 9 protsenti. Enam kui kaks kolmandikku ettevõtetest ütleb, et nad hoiavad töötajate arvu sel aastal muutumatuna. «See näitab mitte ainult ettevõtete vastupidavust oma töötajate säilitamisel, vaid ka pikaajalist lähenemist ettevõtte tulevikule, kui tarbimise nõudlus taastub, et pakkuda turule konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid, mitte hakata tegelema uuesti töötajate värbamisega,» kommenteeris Aljas.