Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ütles, et usaldusväärsust mõjutab ühelt poolt poliitikut puudutavate meediakajastuse hulk ja teiselt poolt nende kajastuste iseloom: kas need on konfliktsed või mitte. «Vähesemal määral sõltub usaldusväärsus ka ministri enda aktiivsusest ja sellest, kuivõrd tema valdkonnas on asju juhtumas,» rääkis Voog.

Valitsuspoliitikute usaldusväärsuse pingereas esikohal olevat Pevkurit usaldab 31 protsenti Eesti elanikest ning teisel kohal olevalt Kristina Kallast (Eesti 200) 28 protsenti.

Sealt edasi tulevad väga väikeste protsendipunktide vahedega peaminister Kaja Kallas (RE) ja terviseminister Riina Sikkut (SDE), mõlemaid usaldab 22 protsenti vastanutest. Järgneb 21 protsendiga siseminister Lauri Läänemets ning 20 protsendiga justiitsminister Kalle Laanet (RE) ja välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200). Kultuuriminister Heidy Purgat (RE) usaldab 19 protsenti vastanutest.

Kliimaminister Kristen Michalit (RE) usaldab 17 protsenti Eesti elanikest, regionaalminister Madis Kallast (SDE) 16 protsenti ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot (RE) 14 protsenti. Kõige väiksem on inimeste usaldus majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) suhtes, keda usaldab üheksa protsenti ning rahandusminister Mart Võrklaeva (RE) suhtes, keda usaldab kaheksa protsenti Eesti inimestest.

Kui vaadata Eesti poliitikas tegutsevaid inimesi laiemalt, on Eesti elanike seas kõrgeima usalduse (61 protsenti) neist pälvinud president Alar Karis.

Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringutel, mis viidi läbi veebi teel vastavalt 7.- 13. detsembrini 2023 ja 17.- 24. jaanuarini 2024. Neis küsitleti Eesti elanikke vanuses alates 16. eluaastast ning vastajaid oli kahe uuringu peale kokku 2313. Andmed on esitatud kahe kuu keskmisena.

Vastajatele anti ette poliitikute nimekiri ja neil paluti hinnata, keda nad sealt usaldavad. Tegemist on Kantar Emori algatusel tehtava korduvuuringuga.

Jaga
Exit mobile version