uues töölepinguseaduses on rida asju, mis pole mõistlikud

Tööõigusega tegelev Raudmägi (IURING Õigusbüroo) teatel on tervitatav, et töötundide valik muutub uues seaduses praegusega võrreldes vabamaks. Praegu tuleb ette, et nii töötajad kui ka tööandjad on tema õigusbüroo poole pöördunud küsimusega, kuidas saab kokku leppida töötundide vahemikus, kui mõlemad pooled seda tahavad. «Paraku on olnud tööinspektsiooni seisukoht, et see ei ole võimalik,» tõdeb Raudmägi.

Mida valitsus plaanib töölepingu seadusega teha?

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) tutvustas märtsis valitsusele plaanitavaid töölepingu seaduse muudatusi, millega luuakse töötajale ja tööandjale võimalus sõlmida paindlikke tööaja kokkuleppeid. Muudatuse laiem eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu asemel teisi võlaõiguslikke lepinguid.

Valitsuse teatel on seadusemuudatuse peaeesmärk pakkuda nii tööandjale kui töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ja aidata tulla paremini toime tingimustes, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töö tegemise võimalus ja valmisolek periooditi erineb.

Laiem eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid, näiteks töövõtu või käsunduslepinguid, mis ei anna piisavaid sotsiaalseid tagatisi ega tööalast kaitset. Näiteks ei ole võlaõiguslike lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg ega miinimumtöötasu.

Mida muudatus täpsemalt tähendab?

Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25–0,75 või 0,5–1,0 koormust.