Töörühm pakub välja 16 võimalikku asukohta tuumajaama jaoks | Uudised

kõrval admin
0 kommenteerida

Kuna piiri- ja väiksemad veekogud ei sobi jahutusvee allikaks, ääristavad pakutavad lahendused Eesti rannikut.

“Võimalike asukohtade valikul vaatame, millised kriteeriumid tuumajaama välistavad ja kus mõjud vajaksid edasist analüüsi. Sellest tulenevalt jäid meile sobivad alad rannajoone äärde. Enamik neist Põhja-Eestis,” rääkis Alan Rood. rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik.

Võimalikud asukohad on olnud Pärnumaa, Kaberneeme, Lääne-Harjumaa, Letipea, Aa ja Aidu.

Mõned võimalikud asukohad on ka Lääne-Eestis ja Roodi sõnul “kõikjal Eestis, kus on piisavalt jahutusvett.” Ta ei soovinud täpsemalt rääkida, kuna asukohauuringud alles käivad.

Ruumianalüüsi töörühma lõppanalüüs valmib märtsis, kogu tuumaenergia tasuvusuuring on oodata selle aasta lõpus.

Tuumaenergeetika töörühma koordinaator Reelika Runnel ütles, et tõenäoliselt vähendatakse lõppdokumendis võimalike asukohtade arvu. “Kui nisu sõkaldest eraldatakse, on neid vähem kui 16 kohta. Töö käib,” ütles ta.

Kõiki algselt pakutud asukohti analüüsitakse nii sotsiaalmajanduslikust aspektist kui ka kaitseministeeriumi poolt riigi julgeoleku seisukohalt, selgitas Runnel.

Töörühm pakub välja ka kaks stsenaariumi, mis põhinevad tehnoloogial, mida Eestisse rajatav tuumajaam kasutaks. Avatud jahutussüsteemiga tehas peaks asuma otse rannikul, suletud jahutussüsteemiga tehased võiks aga rajada kaugemale sisemaale.

“Avatud süsteemid nõuavad rohkem jahutusvett, võttes samal ajal vähem ruumi. Suletud süsteem tähendaks jahutuse korraldamist tehase territooriumil, mis peaks olema suurem,” rääkis Rood.

Reelika Runnel ütles, et võimalike asukohtade kaardistamise kõrval analüüsib töörühm seda tüüpi seadusandlust, mida oleks vaja, kuidas luua tuumavalvekoer ja kui palju millise haridustasemega spetsialiste Eesti vajaks.

Jälgi ERR-i uudiseid Facebook ja Twitter ja ärge kunagi jääge värskendustest ilma!

Related Posts

Jäta kommentaar