Päevaleht: Viha Eesti Energia maksude peale elektri mikrotootjatelt | Uudised

kõrval admin
0 kommenteerida

Eesti Energia siseturu juht Dajana Tiitsaar ütles Postimehe majandusportaalile, et oma kiire kasvu tõttu peavad vähemalt päikesepaneele kasutavatest elektrienergia mikrotootjad ise maksma selle eest, et Eesti Energia üleliigse elektrienergia enda peale võtaks. madala nõudluse ja suure taastuvenergia pakkumise ajad – st. kui Nord Pooli elektri börsihind langeb alla omatoodetud elektri võrku edasimüümise kulu.

Sellele arengule järgnenud uute lepingute sõlmimisele järgnenud sotsiaalmeedias on Eesti Energiani jõudnud vastureaktsioon ning ettevõte soovitab mikrotootjatel selliste stsenaariumide puhul oma üleliigne elekter ladustada enda hilisemaks tarbeks või müüa võrku kl. hilisem kuupäev

Uute lepingutega tõsteti tagasiostuhind, mis Eesti Energiale makstaks mikrotootjate elektrivarustuse ülevõtmisel 0,99 euroni kWh kohta (0,2-0,5 eurolt kWh kohta), põhjendusel (mida vaidlustavad ka mõned tootjad), et see näitaja oli püsinud staatilisena juba mitu aastat, isegi kui elektrihinnad on selle aja jooksul mitmekordselt tõusnud – probleem puudutab vaid olemasolevaid kliente, kes saavad alates eelmise aasta septembrist Eesti Energiaga liituvatele uutele klientidele sama tasu.

Eesti Energia on lükanud tagasi veebruari keskpaika skeemist loobumise tähtaja, mis tähendab võimalust anda omatoodetud elektrit tasuta (st ei maksa Eesti Energiale midagi, kui börsihind on madal, aga ei saa kätte). tasu Eesti Energialt, kui hind on kõrgem), majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja ütles, et alati on teisi elektritarnijaid, kellele mikrotootjad saavad oma toodangut müüa, kui nad Eesti Energiaga rahul pole.

Postimehe originaalpala (eesti keeles) on siin.

Viimase viie aasta jooksul on liitunud tuhanded mikrotootjad riigivõrku elektriga varustamiseks ning nad moodustavad suurema osa riigi enam kui 7000 eraelektritootjast.

Kui väiketuulikud on üks võimalus, siis buum on enamasti hõlmanud päikesepaneelide paigaldamist – mis Eesti suvekuudel pikka päevavalgust arvestades on majanduslikult mõttekas ja stiimulid võrku haakumist näisid pakkuvat.

Olenevalt asukohast võib tegelik võrguga liitumine tekitada lisakulusid, samas teeb pilti keerulisemaks ka asjaolu, et kui Eesti Energia on nii suurim energiatootja kui ka tarbijatele elektri tarnija, siis võrgu enda kanda jääb Elektrilevi. sama kontserni tütarfirma, samuti teine ​​riigifirma Elering pluss olenevalt asukohast jälle mõned muud mured.

Lisaks Eesti Energiale on Elekrilevi võrku ühendatud veel üle tosina elektritarnija, sealhulgas Alexela ja Eesti Gaas.

Jälgi ERR-i uudiseid Facebook ja Twitter ja ärge kunagi jääge värskendustest ilma!

Related Posts

Jäta kommentaar