Estonia parvlaeva uppumise uus uurimine paljastas ehitusvigu – ametnikud

kõrval admin
0 kommenteerida

23. jaanuar (Reuters) – 1994. aastal 852 inimelu nõudnud parvlaeva Estonia uppumise uus uurimine paljastas sertifitseerimise käigus jäetud vead selle vöörivisiiri konstruktsioonis, teatasid ametnikud esmaspäeval.

Vajaliku ekspertiisi läbiviimisel ei tunnistataks Eestis registreeritud laeva merekõlblikuks selle opereeritava Tallinna-Stockholmi liini teenindamiseks, ütlesid Eesti, Soome ja Rootsi uurijad Tallinnas pressikonverentsil.

1997. aastal jõuti Euroopa suurima rahuaegse merekatastroofi pärast Teist maailmasõda käsitleva ametliku juurdluse käigus järeldusele, et ro-ro-parvlaev uppus tormisel Läänemerel pärast seda, kui vöörikilp purunes, kahjustades vöörirampi ja põhjustades autoteki üleujutuse. .

2020. aastal eetris olnud Discovery Networki dokumentaalfilm näitas aga veealuseid pilte Estonia laevakere aukudest, mis ajendas Rootsit, Eestit ja Soomet alustama uut uuringut Soome madalates territoriaalvetes lebava vraki kohta.

Viimased värskendused

Vaadake veel 2 lugu

“Kui kontroll oleks läbi viidud eeskirja järgselt, oleks saanud visiiri konstruktsiooni vead avastada ja õnnetust poleks tõenäoliselt juhtunud,” seisis uue sondi leidude esitluses.

Kerest avastatud augud tekkisid tõenäoliselt pigem löögist laevale merepõhja, ütles Ohutusjuurdluse büroo direktor Rene Arikas, mitte ei põhjustanud uppumist.

“Me teame küll, et kui ta uppus, ei olnud tal vöörivisiiri, tal polnud kaldteed. Kuid siiani pole me leidnud (kere enne uppumist) kahjustusi peale vööripiirkonna,” ütles Soome ohutusjuurdlusameti mereohutuse juhtivuurija Risto Haimila.

Enne sondi lõplike tulemuste selgumist tõstavad uurijad Estonia vöörirampi, et uurida kahjustusi, võtta laevakere piirkonnast proove, uurida laeva sisemust ja viia läbi intervjuud ellujäänutega, lisas ta.

Parvlaev sõitis 803 reisija ja 186 meeskonnaliikmega Eesti pealinnast Tallinnast Stockholmi, kui 28. septembril 1994 veidi pärast südaööd tormise ilmaga uppus.

Spekulatsioonid uppumise põhjuste üle on hõlmanud kokkupõrget allveelaevaga ja plahvatust laeva sees, kuid uus sond ei ole seni leidnud ühtegi tõendit plahvatusest vööri piirkonnas ega kokkupõrkest teise alusega või ujuvobjektiga.

Andrius Sytase reportaažid Vilniuses Toimetaja Tomasz Janowski

Meie standardid: Thomson Reutersi usalduspõhimõtted.

Related Posts

Jäta kommentaar