“E-residentsusega seotud väljakutse minu jaoks oli alguses see, et ma polnud täielikult veendunud, et see pole pettus,” ütles Suurbritannia tegevjuht ja kaasasutaja Vicky Brock, kes kolis oma luuretarkvarafirma Vistalworksi Eestisse.
Brock otsustas hakata Balti riigi e-residendiks vahetult enne Brexiti referendumit 2016. aastal, muutes temast “digitaalse nomaadi” ettevõtja juba enne selle termini populaarseks saamist.
E-residendiks saamine ei andnud talle pärast Brexitit mitte ainult kaugjuurdepääsu Euroopa turule, vaid ka digitaalse baasi Ühendkuningriigi äritegevuse juhtimiseks ning ligipääsuks Eesti avalikele ja erasektori e-teenustele.
“Alles siis, kui läksin Londonisse konsulaati oma sinist kaarti tooma, öeldi, et aitäh, et valisite Eesti. See oli ilus jutt ja hakkasin arvama, et see on tõsi,” rääkis ta.
E-residendiks saamine võimaldab ka distantsilt ettevõtte asutada ja seda saab teha kiiresti. Esmaspäeval Londoni Tech Weekil püstitas uue rekordi Austria ettevõtja, kes pani Eesti e-residentsuse platvormil oma ettevõtte püsti ajaga 15 min 33 sekundit, alistades varasema rekordi 18 min 3 sek.
Kuigi see võib kõlada liiga hästi, et tõsi olla, pole e-residentsuse programm kuldne viisa. See ei anna riigis elukohta, kuid annab ettevõtetele digitaalse juurdepääsu Euroopa turgudele.
“Pidime kavandama, kuidas saaksime töötada tehnoloogiaettevõttena, mis teeb koostööd turvateenuste ja valitsusasutustega ilma andmeid tingimata EL-ist välja viimata, sest kartsime, et see võib pärast Brexiti täielikku jõustumist muutuda piiratuks, mis tegelikult ka juhtus. ” ta ütles.
“Seega tegime kõik ettevalmistused Ühendkuningriigi ja ELi ettevõtete paralleelseks juhtimiseks.”
Neli aastat pärast e-residentsuse saamist armus ta riigi tehnikamaastikku niivõrd, et otsustas isegi jäädavalt pealinna Tallinna kolida.
Järgmiste ükssarvikute ligimeelitamine
Eesti e-residentsuse programm on alates selle käivitamisest 2014. aastal meelitanud ligi 93 000 e-residenti 179 riigist.
See toob vaid 1,3 miljoni elanikuga riiki rikkalikult mitmekesisust ja aitab Eestil saavutada rohkem ükssarvikuid, idufirmasid väärtusega üle 1 miljardi euro.
“Eesti on tuntud ka ükssarvikutehasena, seega tahaksime väga, et tehnoloogilises, aga ka süvatehnoloogias toimuks palju uuendusi,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning lisas, et Eesmärk on saada 2025. aastaks 25 ükssarvikut, mis tähendab selleks ajaks veel 15.
Tuntud ükssarvikutega, nagu Skype, Wise ja Bolt, on Eesti oma tehnikameistrite ja idufirmade puhul tõestanud, et ta ületab oma kaalu. Vaatamata elanikkonna väikesele suurusele on seal Euroopas kõige rohkem ükssarvikuid elaniku kohta.
Kuid valitsus rõhutab, et e-residentsuse programmi eesmärk ei ole riiki rohkemate elanike meelitamine.
“Asi pole selles, et meil oleks tohutult palju elanikke, vaid et siin oleks inimesi, kes on nõus ettevõtte asutama või siia ümber kolima. See on seda tüüpi ettevõtete jaoks, kes tegelevad rohkem piiriülese kaubanduse ja investeerimisega ning äritegevusega üldiselt,” Sutt. ütles Euronews Next.
“Ma ütleks, et e-residentsuse programm on nagu digitaalne värav meie ökosüsteemi, kus on selgelt näha tõhusad avalikud teenused ja asjaajamise lihtsus,” sõnas ta ja lisas, et eelmisel aastal loodi 20 protsenti uutest ettevõtetest e- elanikud.
Selle teenuste digitaliseerimine on võtmetähtsusega e-residentide tõhusamaks muutmisel.
Eesti on juba rohkem kui kaks aastakümmet olnud kõigi oma teenuste digitaliseerimisel ning veebis saab lapsele nime panna, makse deklareerida ja isegi hääletada.
Kui e-residentsuse protsess on lõppenud, esitatakse teile ID-kaart, mille abil saate täita oma maksuandmed ja teha kõike ühes kohas veebis. See ei võimalda teil reisida, kuid annab teile samad õigused nagu mis tahes muu digitaalne äri Eestis.
Balti riik on pidanud tõrjuma e-residentsuse programmi pettusteks kasutavate ettevõtete suhtes.
2020. aastal selgus, et seda kasutati mõne krüptovaluutapettuse jaoks. Kuid riik üritab nüüd seda välja lüüa ja tehnoloogial on võtmeroll.
“Me tõesti julgustame legitiimset äri ja seame siis võimalikult kõrgele takistuse neile, kellel on teistsugune kavatsus,” ütles Sutt.
“Ma arvan, et kontrollimise ja tuvastamise tehnoloogia abil saate tegelikult suure, suure osa sellest jälile saada,” lisas ta.
“Te ei saa kunagi nulli jõuda, kuid võite kindlasti näidata, et see koht on puhta äri jaoks.”
Selle kohta, kas programm ohustab Eestit maksuparadiisiks, väidab valitsus, et see ei saa tegelikult juhtuda, sest maksud makstakse põhiresidentsuse riigis.
Kui e-residendid otsustavad alaliselt maale kolida, maksavad nad keskmiselt 20 protsenti maksumäära ja seda vaid siis, kui idufirma teenib kasumit.
“Me tahaksime arvata, et meie valitsus investeerib teie edusse, sest me ei maksusta ettevõtteid enne, kui nad on piisavalt edukad, et oma kasumit välja maksta,” ütles e-residentsuse programmi juht Lauri Haav.
“Kui nad pole veel kasumit teeninud, kui nad pole kasumit välja maksnud, siis me neid ka ei maksusta. Maksustame neid alles siis, kui nad on edukad.”
Mis sellest Eestile kasu on?
Alates programmi käivitamisest kaheksa aastat tagasi on nüüdseks üle 21 000 uue Eesti ettevõtte, kelle kumulatiivne käive on tänaseks ületanud 10 miljardit eurot.
Kuid valitsus väidab ka, et see edendab demokraatlikumat ühiskonda.
“Usume, et see teeb äri ajamise tõesti väga demokraatlikuks, sest paljudes riikides arvatakse, et ettevõtte asutamiseks peab olema rikas. Meie arvame, et kui tahad rikkaks saada, siis tee ettevõte,” rääkis Haav.
Teisest küljest võib programm aidata kaasa riigi vananeva elanikkonna kasvule, kuna mõned e-residendid võivad soovida saada alaliseks elanikuks.
“Meil on vananev elanikkond. Nii et kasvatada majandust siis, kui enda rahvaarv ei kasva, ei saa seda teha igavesti,” ütles Haav.
“Peate saama rohkem inimesi sisse tuua, et rohkem ettevõtteid sisse tuua. Seega näeme e-residentsust ühe võimalusena Eesti majanduse kasvatamiseks, sest ettevõtlikke inimesi tuleb juurde ja alustab Eestisse ettevõtlusega.”
Ülemaailmne idufirmade kogukond Eestis aitab ka e-residentidel leida inspiratsiooni, kohtuda teiste mõttekaaslastega ning pääseda rohkematele turgudele.
“Meil on see nali meie koosolekuruumis. Me ei saa muuta ilma, kuid me saame muuta teie liini nähtavust,” ütlesid Natalia ja Aleksander Storozhuk, kes asutasid Lõuna-Ukrainas online-PR-firma PRNews, kuid registreerisid selle Eestis. e-residentsuse programm.
Eesti alaliseks elanikuks otsustasid nad kolm aastat tagasi. Natalia jaoks on e-residendiks saamise parim osa kogukonnast jõu leidmine.
“Kolmekümnendates eluaastates tunnete mõnikord, et teil on puudu noorest energiast esinemiseks, pardal olevate kontaktide ja klientide jaoks,” ütles ta ja lisas, et sama entusiasmi omamine, kui tema riik on sõjas, on samuti osutunud keeruliseks.
Kuid pärast teiste e-residentide sõnumite nägemist ütles Natalia, et kogukond andis talle selle energia tagasi.
“On inimesi, kes on tõeliselt inspireerivad, hästi haritud, kes mõtlevad väljaspool kasti ja ma lihtsalt peegeldan seda energiat neilt,” ütles ta.
“Jätkan tööd, sest kui meie riigis on sõda, siis pole kusagil mujal seda inspiratsiooni võtta, et töötada, toetada sugulasi, kes on veel Ukrainas, toetada meie kolleege, kes on endiselt Ukrainas. Sest me mõistame, et ainult meie toetus ja kindlus tuleviku suhtes aitavad neil tugevaks jääda.
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse veebruari lõpus on programm lihtsustanud Ukraina ettevõtjate taotlemise protsessi. Nad ei pea enam maksma umbes 300 € suurust tasu.
“Loodame, et selle pisiasjaga saame ehk aidata mõnel ümberasustatud pagulasel oma elustiili jätkata,” ütles Haav.
“Oleme alustanud ka valitsusprogrammi, et aidata potentsiaalseid ettevõtjaid, kes on võib-olla ümberasustatud ja kes on võib-olla pagulased teistes riikides.”
Kui Eesti võib idufirmade arvult maha jääda Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja Prantsusmaalt, siis e-residentsuse programmi kaudu loodud mastaapide mitmekesisus võib tekitada palju huvitavamaid.
“Parimad ideed tekivad siis, kui paned kokku väga erineva taustaga inimesed ja lased neil sädeleda,” ütles Haav.