Rääkisite just Eesti Energia töötajatega. Mida sa neile ütlesid?
Tutvustasin end neile. Rääkisin vähe endast ja tehtust ning natuke oma plaanidest. Küsimusi oli palju.
Mis oli kõige raskem küsimus, millele te vastasite: “Vabandust, ma ei saa sellele praegu vastata”?
Selliseid küsimusi tegelikult ei olnud; minust kui inimesest ja sellest, mida kavatsen teha, räägiti palju. Aga kuna postituse alguseni on veel palju aega, alustan aprillis, siis lükkasin paljude küsimuste vastused tulevikku.
Kas kriitilise iseloomuga küsimusi oli?
Kindlasti. Küsimus on selles, kuidas neid tõlgendada. See, kui kriitiline miski on, sõltub sellest inimesest. Kuid need küsimused olid asjakohased. Oleme energeetikas täna keerulises olukorras ja küsimused olidki sellest faktist ajendatud.
Eesti Energia on viimastel aastatel suurte muutuste taustal teinud palju koondamisi, aga ka palju töötajaid. Millal on jälle palju koondamisi?
Välised mõjud mõjutavad kõiki ettevõtteid ja ettevõtted reageerivad sellele. Praegused plaanid Eesti Energial on ambitsioonikad ning tänaseid kasvustrateegiaid vaadates arvan, et sellest peaks lähtuma. Siiski ei saa me väliskeskkonna mõjusid täielikult ennustada.
Mingil hetkel need [oil shale] palgatud kaevurid [following a rise in reliance on oil shale as a fuel source] kas peate uuesti teise töö leidma?
Tänase seisuga on Eesti Energial põlevkivi kasutamise osas väga selge plaan ja selle järgi ka liigutakse. See ei ole lühiajaline plaan.
Kas see plaan sisaldab seda, kuidas põlevkivi kaevandatakse praegu, olles mõistlik ka viie aasta pärast? Loodetavasti on elektrihinnad selle aja jooksul langenud.
Põlevkivistrateegia näeb ette põlevkivikeemiasektori arendamist ning põlevkivi vajadus säilib sõltumata elektritootmisest.
Kujutan ette, et konkursiprotsess Eesti Energia juhi kohale oli suuresti visioonide ja ideede võistlus. Kas nõustuksite sellega?
Seda oli palju; küsimused, arutelud, mõtted ja vaated tulevikule. Energeetikasektoril on pikaajaline horisont ning tuleb püüda vaadata nii kaugele kui võimalik ja näha ette erinevaid arengustsenaariume.
Mis teemal tuli teil kandideerimistöö kirjutada?
Teemasid oli mitu, mitte essee, vaid pigem visioonid, punktid ja nende täitmine. Neid oli tõesti palju: kuidas me jõuame kliimaneutraalsuseni, CO2 neutraalsuseni, milline näeb välja energiatarbimine. Esindatud olid kõik energeetika tulevikuga seotud küsimused.
Kas mõtted pandi paberile, kuidas me kliimaneutraalsuseni jõuame?
Peame kõik koos sinna Euroopasse jõudma. Tehnoloogiad, mida selles kriisis arendatakse, kiirenevad veelgi ning kindlasti on rohelise energia tootmisvõimsuste lisamine lahendus, mis on täna käes.
Kui palju olete varem oma karjääri jooksul poliitikutega kokku puutunud?
Seda on kindlasti juhtunud. Ericsson on Eesti üks suuremaid eksportijaid ja huvi meie vastu on olnud pidev. Oleme endale külla kutsunud IT-ministrid, peaministrid, rahandusministrid ja ka presidendid.
Eesti Energia on selline ettevõte, mis on pideva poliitilise surve all, mida poliitikud püüavad ühel või teisel viisil suunata, mitte ainult sellest kirjutades. [state] omaniku ootusi reeglina, aga helistades, kirjutades, koosolekutele kutsudes, meedias sõnumeid välja andes. Olete seda kõike näinud Hando Sutteriga, kes on olnud suure surve all. Kas olete selleks valmis?
Aeg näitab. Ma arvan, et ma olen. Kindlasti arvan, et konsolideeritud omandiootus on see, mille nimel me töötame. Lobitöö pole maailmas keelatud ja see on ühiskonna toimimise normaalne osa.
Käivad kuuldused, et lõunas oli üks energiafirma juht, kes ei hakanud maagaasil töötavas elektrijaamas tööle, sest minister ütles, et hoiame kokku gaasi pealt, mille tagajärjeks oli hindade tõus. Kuidas sa selle peale ei räägi?
Ma ei oska selle juhtumi fakte kommenteerida, aga selleks on eraldi kord ja kindlasti ei ole see ministri sõna, mis elektrijaamas töö peatab või alustab.
Kui praegu müüb Eesti Energia üldteenuse kaudu elektrit 15 protsenti alla omahinna, siis kaua see nii on?
Ma ei oska seda punkti selles osas kommenteerida. Hinna osas tuleb kokkuleppele jõuda ettevõtte ja konkurentsiameti vahel, kuid see olukord ei saaks kaua kesta, kui see peaks nii olema.
Millised on siis võimalused? Saan aru, et need läbirääkimised konkurentsiametiga ikka edasi ei edene.
Universaalteenuse eesmärk on tarbijate toetamine ning milline tarbimistoetusmehhanismi valib riik; kas see on toetusmeede? Alustame sellest punktist.
Milline sõnum või sisend omanikult (st riigilt – toim.) on teile Elektrilevi osas antud?
Täna võin öelda, et see pole veel alanud, nii et alates aprillist saan omaniku sisendit ja omaniku panus on väga selge. Kui sellel on uuendus, rakendame selle.
Millal sellest konkreetne sõnum tuleb Elektrilevi tuleb Eesti Energiast eraldada?
See on omaniku ootus.
Mis on aga tegelik mõju? Olete vaadanud ettevõtet, uurinud andmeid. Elektrilevi pakub stabiilsust – stabiilset rahavoogu, stabiilset põhivara ning tagab Eesti Energia krediidivõimekuse. Mis saab siis, kui Elektrilevi Eesti Energiast ära liidetakse?
Krediidireitingud muutuvad vastavalt olukorrale, kui see tekib. Millises ulatuses, seda peame nende hinnangute tulemustest nägema.
Kui minna sammu kaugemale, siis suured investeeringud, näiteks tuuleparkidesse, nõuab see kõik tohutut laenuvõimet
See krediidivõime tuleb tagada. Elektrilevi peab ise tagama oma laenuvõime ning kontsern peab oma tegevuse ja laenuvõtmisega hakkama saama.
Ma näen seal kuskil suurt tühimikku – huvitav, kas sina ka?
Ma ei oska sellele hetkel vastata. Vaatame omaniku ootust ja milline on strateegia Elektrilevi osas, siis tuleb ka vastavalt käituda.
Millal võiks tööle hakata esimene Eesti Energia meretuulepark?
Selle suuna nimel tehakse palju tööd. Kõige ambitsioonikamad eesmärgid on 2028. aastaks ja ootaksin selle kümnendi lõpuks.
Ettevõtlusminister Kristjan Järvan on öelnud, et ei usu, et ükski neist 10 aasta jooksul reaalselt elektrit tootma hakkab. Millised on peamised takistused, mida tuleb lahendada, et 2028. aastaks oleks toimiv tuulepark?
Takistusi on palju. Täna on palju räägitud administratiivsetest takistustest, plaanidest ja nende elluviimisest. Samas nõuavad meretuulepargid uusi oskusi, uusi kompetentse, mida Eestis praegu ei ole. Enefit Green tegeleb täna nende loomisega väga selgelt.
Kas Eesti Energia on suuteline rajama suure meretuulepargi ilma riigigarantiita?
Vaatame seda nende eesmärkide seisukohalt.
Siiani on sõnum nii kõlanud, kas pole?
Ma ei hakka nüüd asju ümber lükkama ega muutma. Kindlasti oodatakse suurte investeeringute puhul erinevaid garantiisid.
Kui kaua peab Eesti Energia omandusest ootama, et hallata tootmisvõimsusi säilitada? Kas see peaks võtma seisukoha, et kaks-kolm aastat, nagu praegu, või oleks vaja 10-aastast perspektiivi, et hästi majandada?
Energiasektor on üks suur tervik. Hea, tulevikku vaatav plaan on nende tegevuste puhul alati abiks. Te ei saa kiiresti muudatusi teha. Energeetikasektoris on viis kuni kümme 10 ajaraam, mille jooksul saab suunamuutusi teha ja see oleks ootus kogu Eesti energiapoliitikale.
Kas olete valmis ka selleks, et peate oma ametiajal hakkama projekteerima uut Auvere tehast?
See on kokkulepete küsimus.
Kas see on teie arvates tõenäoline? Taotlemise käigus olite vaadanud ka laiemat pilti Eesti energiamajandusest ja energiavarustuse kindlusest. Kas selline asi on vajalik?
Arvestades praegust energiapuudujääki, on see vajalik. Kui aga vaadata kaugemale, ei pruugi see nii suur vajadus olla. See on ikkagi kokkulepe ja pigem poliitiline.
Enefiti õliküttel töötav tehas. Kas see oli vajalik ja kas see oli poliitiline soov? Kas sa oleksid seda teinud?
See otsus tehti tänase seisuga ning see on osa Eesti Energia strateegiast. Ma arvan, et me peame sellega edasi minema.
Kas mõtlete mingil hetkel välja oma strateegia?
Jah, niipea kui ma alustan, toimuvad mõned strateegiamuudatused.
Milliselt lehelt hakkate muudatusi helistama?
Ma veel ei tea, oleneb olukorrast.
Kas tuumajaama arendamisse peaks kaasama riiklik energiaettevõte?
Ma isegi ei oska öelda, kas rahvuslik või mitteriiklik. Eesti jaoks on suur küsimus tuumaenergeetika, tuumaenergeetika jaoks vajalikud kompetentsid ja võimekus ning kogu selle valdkonna juhtimine. Ma arvan, et täna oleme väga-väga varajases staadiumis.
Aasta 2035 ei kõla Eesti tuumaenergeetika jaoks realistlikult [becoming a reality]
Suure tõenäosusega mitte.
Kui suur on teie palk?
Praegu maksab mulle palka Ericsson Eesti ja selle teemaga tegeleme kevadel.
—
Jälgi ERR-i uudiseid Facebook ja Twitter ja ärge kunagi jääge värskendustest ilma!