Urmas Nemvalts toob meie ette masinate võlumaailma – kolm uut vahvat poisteasja!

«Need on kolm omavahel seotud nn poisteasja,» selgitas Nemvalts. Raamat, kalender (Musta notsu tüüpi) ja mängukaardid. «Põhiline on juturaamat Siimust ja vanaisast, kes armastavad erinevaid masinaid. Raamat räägib sellest, kuidas kaks meest vaatavad aknast tänavale. Ja kuna vanaisa autoarmastus on sügavam, otsib tema iga kord, kui õues midagi eriti põnevat mööda sõidab, üles pildi oma noorusaegsest analoogist. Lugeja saab näha, millised olid varem prügiauto, kiirabi- ja päästeautod, maasturid, sportautod ja paljud teised.»

Meeste ja masinate lood on üks teemasid, mis autorile kunagi pähe tulnud, aga jäänud oma aega ootama, sest teiste autorite looming tahtis kogu aeg illustreerimist ja aega polnud.

Aga miks mitte kiisud-kutsud-jänkud, kes laiemas publikus heldimust ja ostusoovi võiks tekitada? «Loomad on juba olnud. Minu eelmises raamatus, «Valge Surm ja Pähklioru ettekuulutus» kasse küll polnud, aga see eest oli seal koerakutsikas, jõhvikakarud, rosinadraakonid, šokolaadijänes, tlörr ja paljud teised loomad. Sellele värskeimale poisteraamatule tuleb järgmisel aastal noorem õde, millest saab paljude loomadega tüdrukuteraamat,» ütles Nemvalts.

Kui sa küsida, milline masin mulle üldiselt meeldib, siis minu lemmikutel on üldiselt tiivad küljes ja pärinevad eelmise sajandi viiekümnendatest. Kui räägime selle raamatu masinatest, mida on umbes 120 kuuekümne neljal leheküljel, siis jahuauto tuli hästi välja, vormel ühe ajalugu ja vana Toyota maastur said päris toredad. Ja muidugi see mersu, millega vanaisa raamatu lõpus koos Siimuga väljasõidule läheb. Ümarad vormid, see tähendab vanemad mudelid on mulle meeltmööda. Sellesse raamatusse, kalendrisse (mida saab laps ka värvivihikuna kasutada, kuna pöördel on must-valge pilt), ja mängukaartidele olen joonistanud reaalselt eksisteerinud masinad. Kuigi neile on ka näod pähe joonistatud, sest Siim näeb kõikides masinates nägu ja iseloomu, on tegu äratuntavate mudelitega.»