Tunnustus saabus alles kümmekond aastat pärast autori enesetappu, «Lollpeade liit» pälvis Pulitzeri preemia ning sellest sai klassika ja kultusraamat. See on pööraselt naljakas teos, groteskne ja lõikav pila tarbimisühiskonna aadressil. Kui teile meeldib absurdihuumor, ülevõlli olukoomika ning te ei pelga poliitiliselt äärmiselt ebakorrektset teksti, sobib see raamat teile kui lusikas suhu. Ent 21. sajandi alguse internetiajastul «Lollpeade liitu» lugedes tuleb paraku tõdeda, et Toole oli omast ajast pikalt ees ning tema veidrikust kangelane on muutunud peavooluks.

Don Quijote karikatuur

Raamatu peategelane Ignatius J. Reilly on omamoodi tragikoomiline Frankensteini koletis, kokku traageldatud ilukirjanduslike kangelaste tükkidest. Ta on paks nagu Lamme Goedzak, ablas nagu Baloun, laisk nagu Oblomov, tervisega kimpus nagu polkovniku lesk, Stephen Dedaluse sarnane eneseimetleja ning lisaks Vassissuali Lohhankini taoline väljapaistev isemõtleja.

Nimekirja võiks jätkata, kuid kõige rohkem sarnaneb Ignatius teravmeelse hidalgoga La Manchast.

Jaga
Exit mobile version