Mida Putin siis ütles? Esiteks, et tuumarelva võidakse kasutada Venemaad rünnanud riigi vastu, kel endal tuumarelva pole, aga kes on tuumarelvariikidega liitlassuhetes. Teiseks, et Venemaa hakkab kaaluma tuumarelvade kasutamist, kui Kreml saab usaldusväärset teavet selle kohta, et tema vastu korraldatakse massilist õhurünnakut rakettide, lennukite või droonidega.

Esimene väide on selge ähvardus Ukrainale, aga teises väites sisalduvad väljendid nagu «kaalub tuumarelvade kasutamist» ja täpsustamata mahuga «massiline õhurünnak» on esitatud oma tavapärases putinlikus ebamäärasuses.

Samal ajal kui lääs Putini avaldusele peaaegu ei reageerinud ning Ameerika sõjauuringute instituut (ISW) pidas seda «teabeoperatsiooniks» eesmärgiga kutsuda lääne poliitikute hulgas esile uus paanikalaine (mida ei järgnenud), pöörasid venekeelsed Putini suhtes kriitilised kanalid sellele palju rohkem tähelepanu.

Peamiselt sisalduvad seal põhjendused, miks Putinit ei saa tõsiselt võtta, kuid leidub ka ärevamaid noote.

Sõjaanalüütik Juri Fjodorov ütleb, et ähvardus on ebakonkreetne ja jätab ähvardused õhku, sest keegi ei tea, kas «massiline» rünnak tähenda sadat, kahte sadat või tuhandet drooni. Selliseid ebamääraseid formulatsioone on Putin kogu aeg tootnud ja sellega ollakse harjunud.

Jaga
Exit mobile version