ÜLEVAADE ⟩ Ligi 70 aasta tagune katastroof ajendas Valenciat suunama linna läbivat jõge uude sängi

Kõige rängemalt mõjutatud linnaosades ulatus vee sügavus tänavatel viie meetrini, nii et vesi tungis teise korruse rõdude kaudu tubadesse.

Kõrgpunkti saavutas veetase kella 4 ajal öösel ning 14. oktoobri hommikuks oli see hakanud juba alanema. Inimesed läksid uudistama mäslevat jõge ja selles hulpivaid surnud kariloomi, mis vooluga mööda tuhisesid. Päästetöötajad alustasid Valencia jõeäärsetes piirkondades koristustöid.

Mõni tund hiljem algas aga taas raevukas vihmasadu nii Valencias endas kui Turia keskjooksul ning varasel pärastlõunal tabas linna uus uputus, mis oli märksa võimsam kui eelneval ööl – sekundis tulvas linna ligi 4000 kuupmeetrit vett, samas kui poole tunniga sadas alla üle 100 millimeetri vihma. Kõige rängemalt mõjutatud linnaosades ulatus veetase tänavatel viie meetrini, nii et vesi tungis teise korruse rõdude kaudu tubadesse.

Uputuse ajal 14-aastane olnud Antonio López kaotas tulvades noorema venna. Kui ta aga meenutas toonaseid sündmusi katastroofi aastapäeval pool sajandit hiljem ajalehele ABC, tuli talle esimese asjana meelde hoopis kogu Hispaaniast saabunud abi. «Raadios edastatud sõnumites kutsuti kõiki olema suuremeelsed ja aitama Valencia ohvreid,» lausus ta lehele.

Diktaator Francisco Franco valitsus saatis tulvakahjusid likvideerima ajateenijad ning kohalikele elanikele jagati raha, toitu ja rõivaid. Kokku laastas vesi rohkem kui 12 000 ettevõtet ja 3500 perekonda vajas uut kodu. Vetemöllus hävis ligi 6000 hoonet.

Kuna üleujutused olid Valenciat räsinud järjepidevalt, oli ka Turia jõe südalinnast eemale suunamist arutatud juba enne 1957. aastat, ent kui seni oli plaan suure maksumuse tõttu riiulile jäänud, siis kaheksa kuud pärast uputust andis Franco valitsus sellele rohelise tule.