Sisejulgeolekuteenistus kirjutab oma viimases aastaülevaates, et rahvusvahelised sanktsioonid, äärmuslike Venemaa kodanike Eestist väljasaatmised ja sissesõidukeelud on takistanud Venemaad oma poliitilist mõju avaldamast, lisaks on mitmed isikud ja ühendused otsustanud taanduda aktiivsest propagandategevusest. .
Sisejulgeolekuteenistuse hinnangul ei anna see aga märku meelemuutusest; Selle asemel viitab see sellele, et venemeelsed aktivistid ei ole rahul vähenenud ressurssidega nüüd, kui tähelepanu on pööratud Ukrainale. Vene huvide esindajatel Eestis on otsene ja materiaalselt motiveeritud huvi taastada oma endine võrgustik ja rahastamisskeem. Selle protsessi kiirendamiseks levitavad nad väiteid venekeelsete vähemuste massilisest diskrimineerimisest, eriti Baltikumis.
«Kuigi ametlik Venemaa retoorika on kutsunud teiste riikide venekeelseid elanikke diskrimineerimise eest põgenema ning Venemaale elama ja tööle tulema, on see reaalse tulemuseta jäänud. Väidetavalt ei suutnud Venemaa tagada piisavaid elamistingimusi ega isegi leida vajalikke ressursse 2022. aastal Eestist väljasaadetud Venemaa kodanike piisavaks majutamiseks Venemaa mõjutegevuse aktiivse edendamise eest. See on järjekordne näide sellest, kuidas isegi inimesi, kes teevad kõvasti tööd Venemaa asja edendamiseks, peetakse vaid etturiteks riigi huvide edendamiseks,“ kirjutab julgeolekuteenistus oma 2022-2023 aastaülevaates.
„Sugulussidemete tõttu on paljud Eesti elanikud, täpsemalt Ida-Virumaal elavad, kursis Venemaa elu tegelikkusega võrreldes Eestiga. See on tingitud huvi puudumisest Venemaale elama asumise vastu, isegi nende seas, kes on sellega kultuuriliselt või ideoloogiliselt tihedalt seotud,“ lisab teenistus.
Nõukogude sõjamonumentide rüvetamine sagedamini
Sisejulgeolekuteenistus kirjutab ka, et eelmisel aastal sagenes Eestis Nõukogude sõjamonumentide rüvetamine, mis oli ka põhjuseks, miks valitsus otsustas, et on aeg need avaliku korra tagamiseks viivitamatult avalikust ruumist eemaldada.
Alates 2014. ja 2015. aastast on Eestis pingutatud pingete tõstmiseks peamiselt Venemaa saatkonna ja kohalike vene aktivistide toel, propageerides nende ajalootõlgendust, korraldades temaatilisi üritusi ja eksponeerides visuaalseid sümboleid.
Õiguskaitseorganid on viimastel aastatel korduvalt pidanud ennetavaid meetmeid võtma vastu Vene äärmuslaste katsetele külvata lahkarvamusi üle Eesti 9. mai üritustel, kus erinevad ajaloolised narratiivid põrkuvad eriti intensiivselt.
Pärast Venemaa otsese sõjalise agressiooni algust 2022. aasta veebruaris oli viiteid sellele, et Vene äärmusaktivistid kavatsesid 9. mai tähistamist kasutada Eesti ühiskonna ja riigiasutuste kannatuse proovile panemiseks. Ukraina sõda üritati esialgu esitleda kui “madala intensiivsusega konflikti”, mis ei tohiks Eestit puudutada ega anda põhjust rahvakogunemiste keelamiseks.
Vene propagandist põgenes Eestist
Sisejulgeolekuteenistus kirjutab ka, et 2022. aasta aprillis rahvusvahelise sanktsiooni ja Eesti valitsuse kehtestatud sanktsiooni rikkumises kahtlustatuna kinni peetud Venemaa meediategelane Jelena Tšerõševa põgenes Eestist ning töötab praegu Venemaa poolt okupeeritud piirkondades meedia heaks. Ukraina territooriumid.
«2019. aasta lõpus lõpetas Venemaa meediapropaganda suurkuju ja Venemaa riikliku uudisteagentuuri juhi Dmitri Kiseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis tegevuse Rossija Segodnja kohalik filiaal Sputnik Eesti. Rossija Segodnja. Sputnik Eesti endine juht Jelena Tšerõševa ja tema abikaasa Mati-Dmitri Terestal asutasid seejärel MTÜ Sprut Meedia ning 2020. aastal käivitasid nad keelatud Sputnik Eestiga sarnase uudisteveebi nimega Sputnik Meedia,“ teatas turvateenistus. kirjutab.
Turvateenistuse teatel peeti Tšerõševa ja Terestal kinni 2022. aasta aprillis kahtlustatuna rahvusvahelise sanktsiooni ja Eesti valitsuse kehtestatud sanktsiooni rikkumises. Peaprokuratuur taotles Tšerõševa vahistamist, mida kohus ei rahuldanud. Jelena Tšerõševale määrati elukohast lahkumise keeld, kuid ta hakkas keeldu rikkuma 2022. aasta lõpus. 30. detsembril 2022 tehti kohtumäärus tema vahistamiseks.
Avalike allikate sõnul töötab Jelena Tšerõševa praegu Venemaa poolt okupeeritud Ukraina alade meedia heaks. 2022. aastal lahkusid Eestist Venemaale veel mitmed Vene aktivistid, kelle tegevuse sisejulgeolekuteenistus oli hinnanud Eesti julgeolekut kahjustavaks. Jelena Tšerõševat on politsei- ja piirivalveamet taga otsinud alates 2023. aasta jaanuarist.
Terrorismiga seotud inimesed, kes on huvitatud e-residentsusest
Teine teema, mida sisejulgeolekuteenistuse aastaülevaade uurib, on see, et viimaste aastate fintech-sektori buumi ja virtuaalvaluutateenuste lubade tõttu on terrorismiga seotud inimesed avaldanud huvi e-residentsuse vastu.
Alates e-residentsuse programmi algusest on turvateenistus tuvastanud 26 islamistliku terrorismi või ekstremismiga seotud isikut, kes on taotlenud e-residentsust või saanud e-residendiks. Nende hulgas on olnud inimesi, kes on seotud al-Qaeda, Daeshi, Hezbollah, Talibani ja Moslemivennaskonnaga.
„Kui e-residentsuse taotleja riigist, mis ei tee Eestiga politsei- või õigusalast koostööd, täidab kandideerimisel kõik nõuded ja avalikes allikates pole tema kohta diskrediteerivat infot, siis on e-residentsuse saamine suhteliselt lihtne. ja kiire asi, mis võtab aega umbes üks või kaks kuud. E-residentsuse tühistamine pärast turvaohu tuvastamist on seevastu riigi jaoks tunduvalt keerulisem, aeganõudvam ja kulukam ettevõtmine. Kui sellel alusel e-residentsuse kaotanud isik asja kohtusse ajab, võib e-residentsuse kehtetuks tunnistamise protsess kesta aastaid,” kirjutab sisejulgeolekuteenistus.
Terroriorganisatsioonid, nende toetajad, äärmuslased ja tavalised kurjategijad näitavad ka edaspidi huvi anonüümsete elektrooniliste rahaülekandeteenuste ja füüsilise kohalolekut mittevajavate tehingute tegemise vastu. Peamine kaitse terrorismi rahastamise vastu on turvateenistuse hinnangul tehingupoole teadlikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise ohust ning seaduses sätestatud kohustuslike hoolsusmeetmete järgimine.
«Äärmuslaste ja/või terroristide motiivid e-residentsuse programmi kaudu Eestis äri ajada on seotud nende püüdlustega viia majandustegevus välja elukohariigi julgeolekuasutuste järelevalve ja jurisdiktsiooni alt. E-residentsuse saanud terrorismiga seotud isikud võtavad oma tegelike motiivide varjamiseks aega, enne kui hakkavad aktiivselt tegelema äritegevusega või suunama tehinguid ja raha läbi mõne Eesti ettevõtte,“ kirjutab sisejulgeolekuteenistus.