1994. aastal 852 inimese kaotusega uppunud Eesti-Rootsi parvlaeva MS Estonia vööriramp plaanitakse Läänemere põhjast ekspertiisiks üles tuua.
Päästeoperatsioon peaks toimuma sel suvel, ütles Rootsi õnnetuste uurimise asutuse SHK juht Jonas Backstrand 18. aprillil, vahendas BNS.
MS Estonia vöörivisiir päästeti varsti pärast katastroofi; vööriramp jääb aga mere põhja. Rootsi valitsus on eraldanud päästeoperatsiooniks 25 miljonit Rootsi krooni (2,2 miljonit eurot).
Vöörirampil on kahjustusi, mida tuleb uurida. Backstrand ütles, et pole põhjust arvata, et rambi päästmine muudaks BNS-i teatel arusaama laeva uppumise käigust.
2020. aastal näidati ühes Rootsi telekanalis esilinastunud dokumentaalfilmis, et uppunud kruiisilaeva vrakil oli suur, varem teatamata auk korpuses. Sama aasta detsembris ütles seda Rootsi võimaldaks uut ülevaatust vrakist.
Seoses Rootsi dokumentaalfilmis ilmunud paljastustega said MS Estonia huku tagajärjel hukkunud inimeste lähisugulased, korraldas 2021. aasta septembris erarahastatud ekspeditsiooni parvlaeva vrakile. Samal aastal alustas Ohutusjuurdluse Büroo uut riigieelarvelist uurimist, mis on pooleli. 2022. aasta juunis avastasid büroo uurijad, et kahjustused vraki tüürpoordis on tunduvalt suurem kui varem arvati.
2022. aasta detsembris teatas Rootsi ajaleht Aftonbladet, et MS Estonia veeti sõjavarustust.
Euroopa laeva hukkumise ohvrite arv rahuajal
1993. aastal Tallinna-Stockholmi liinil sõitma hakanud 16 000-tonnine kruiisilaev MS Estonia, mida opereeris Rootsi-Eesti laevakompanii Estline, oli omal ajal suurim Eesti lipu all sõitnud laev. Tegelikult peeti elegantset valget ja sinist värvi parvlaeva kolm aastat tagasi taasiseseisvunud noore vabariigi äsja leitud kindlustunde üheks sümboliks.
Kuid 28. septembri 1994 hommikul ärkas kogu Eesti riik šokist teate peale, et MS Estonia uppus varahommikul. Eestlaste jaoks oli see päris oma “Kennedy hetk” – kõik, kes tol hetkel elus olid, mäletavad uudist kuuldes, kus nad olid ja millega tegelesid.
Laev uppus Läänemerel graafikujärgsel ülesõidul teel Tallinnast Stockholmi, kuhu teda hommikul oodati. MS Estonia kadus teiste laevade radariekraanidelt kell 01.50 EEST rahvusvahelistes vetes Soome Utö saarest umbes 22 meremiili (41 kilomeetri) kaugusel. Parvlaev vajus 74–85 meetri (243–279 jala) sügavusele.
Ametliku katastroofiaruande kohaselt sai saatuslik sündmus alguse, kui parvlaeva vööriukse lukud lainete mõjul üles ütlesid ja uks eraldus ülejäänud laevast, tõmmates selle taga oleva kaldtee paokile. See võimaldas vett sõiduki tekile, kummuli ja lõpuks uppuda.
Ohvrite perekondi esindavad lobirühmad ei jäänud kunagi ametliku raporti tulemustega rahule ja nõudsid aastate jooksul mitmel korral uut uurimist.