Välisluureteenistuse aastaaruande kohaselt ei tohiks läänemaailm luua illusioone, et Putini-järgne Venemaa võtab peagi omaks demokraatlikud väärtused.
2023. aasta aruande pealkirjaga „Rahvusvaheline julgeolek ja Eesti“ eessõnas ütleb välisluureteenistuse peadirektor Kaupo Rosin, et nagu 2022. aasta aruanne ennustas – loob Venemaa tingimused ja võimed, mis on vajalikud suure luuretegevuse käivitamiseks. ulatuslik sõjaline pealetung Ukraina vastu 2022. aasta veebruari teisel poolel – täpselt nii juhtuski.
«Venemaa on oma agressioonisõjas seni läbi kukkunud. See ründas Ukrainat absurdsetel oletustel ja manipuleeritud luurepildil põhineva kiire riigipöörde plaaniga. Sõja esimestel kuudel hävitasid ukrainlased olulise osa Vene armee parimatest üksustest, mis on sõja venimisel kaasa toonud Venemaa kriitilise vajaduse mobiliseeritud vägede, erasõjaettevõtete ja paariariikide relvade järele. “Ütles Rosin.
«Sõda kägistab Venemaa majandust ja tõstab temperatuuri muidu apoliitilises Venemaa ühiskonnas. Venemaa eliit arutab üha enam, kas “Esimene inimene on hulluks läinud”, kuid enamikul puudub julgus astuda reaalseid samme muutuste suunas. Venemaa visalt imperialistlik hoiak naabrite suhtes püsib ja venelaste hirm mobilisatsiooni ees ületab nende vastutustunde kaasmaalaste toime pandud genotsiidi eest.
Sõjamasina töös hoidmiseks on Venemaa nõus panuseid tõstma
Vaatamata tagasilöökidele ja riskidele ei ole Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk Ukrainas 2023. aasta alguseks muutunud, ütleb Rosin.
«Praegu jätkub kütust sõjamasina töös hoidmiseks – Venemaal ei saa niipea otsa kahuriliha, nõukogudeaegne relvastus ega propagandast tingitud imperialism. Kvaliteetne hüpe Venemaa sõjapidamise võimes on aga väga ebatõenäoline. Putin mängib aega, uskudes, et Ukraina ja Lääs kuluvad enne Venemaad ära. Putin arvab, et suudab Ukraina läbirääkimiste laua taha “pommitada”.
„Venemaa on sisemiselt muutunud Nõukogude Liit 2.0-ks, ammutades inspiratsiooni stalinistlikest repressioonidest, hruštšovistlikust loosunglusest ja brežnevlikust stagnatsioonist. Paradoksaalsel kombel on praegu Venemaal Putini režiim ühtaegu nii tugevaim kui ka nõrgim, mis ta on kunagi olnud. Aga uut Gorbatšovi, Jeltsinist rääkimata, silmapiiril ei paista olevat. Demokraatlik maailm ei tohiks varjata illusioone, et Putini-järgne Venemaa võtab peagi omaks demokraatlikud väärtused.
Raporti ennustuste kohaselt üllatas Kremlit ukrainlaste kaitsetahe, nende relvajõudude võimekus ja Lääne ühtsus Ukraina toetamisel. Vaatamata sellele jääb Venemaa strateegiline eesmärk samaks: Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine.
«Venemaa usub, et aeg on tema poolel. Sõjamasina töös hoidmiseks on Venemaa valmis panuseid tõstma,” öeldakse raportis. “Tõenäoliselt plaanib Venemaa 2023. aasta esimesel poolel väljaõppe lõpus oma mobiliseeritud reservid uuele pealetungile kasutusele võtta.”
«Vaatamata kantud kaotustele ja probleemidele sõjamaterjalide ja uute relvasüsteemide tootmisel, kavatseb Venemaa jätkata sõjalist tegevust Ukraina vastu ka 2023. aastal. Selleks plaanib Kreml sõjategevuse toetamiseks mobiliseerida täiendavaid inim- ja tööstusressursse, otsides võimalusi hankida relvi ja laskemoona teistest riikidest, nagu Iraan, Valgevene ja Põhja-Korea.
Vene rünnak Eesti vastu on ebatõenäoline
«Venemaa sõjakus on oluliselt suurendanud Eesti julgeolekuriske ning suurõppus Zapad 23 võib olukorda Läänemere piirkonnas veelgi pingestada. Venemaal on veel piisavalt jõudu, et avaldada meie regioonis usutavat sõjalist survet,” seisab raportis.
Raport toob välja, et sõjaline rünnak Eesti vastu on 2023. aastal ebatõenäoline, sest Venemaa sõjalised võimed on hõivatud Ukrainas. “Keskpikas perspektiivis on aga Venemaa sõjakus ja välispoliitilised ambitsioonid Eesti julgeolekuriske oluliselt suurendanud.”
Venemaa kavandatud mobilisatsioon ja suurõppused võivad 2023. aastal Läänemere piirkonna julgeolekuolukorda veelgi pingestada, seisab raportis. «Balti riikide vaatenurgast on Venemaal veel piisavalt sõjalist võimekust, et meie regioonis usutavat sõjalist survet avaldada. Venemaa relvajõudude võimekused Eesti piiri vahetus läheduses on kvantitatiivselt taastatavad kuni nelja aastaga.
2023. aasta luurearuanne vaatleb ka Hiinat, öeldes, et president Xi Jinpingi ajal liigub Hiina autoritaarsuse süvenemise poole ega varja enam oma ambitsiooni saada globaalseks suurriigiks.
Venemaa loodab, et Hiina aitab vähendada lääne sanktsioonide mõju
„Hiina püüdlused luua globaalse julgeolekualgatuse – mis hõlmaks ka Venemaad – sildi all läänele vastandlike mõttekaaslaste kogukonda, õõnestavad Eesti julgeolekut.
«Venemaa algatatud sõda Ukrainas ei ole Hiina ja Venemaa suhteid kardinaalselt muutnud. Kuid mõned sõjaeelsed suundumused on tugevnenud, suurendades tõenäoliselt nende suhete ebavõrdsust,” märgitakse raportis. “Hiina toetusega loodab Venemaa vähendada talle sõja tõttu kehtestatud piirangute mõju, mis suurendab Venemaa majanduslikku ja tehnoloogilist sõltuvust Hiinast ning valmisolekut Hiinat lõhestavates küsimustes rahustada.”
Seoses Hiina suhtumisega Taiwani öeldakse raportis, et kuigi Hiina retoorika saareriigi suhtes on muutunud ja viitab “soovile piirata Taiwani eksistentsiaalset ruumi”, on Hiina “väga ebatõenäoline”, et rünnata Taiwani 2023. aastal – kuigi tõenäosus aja jooksul suureneb. Raportis kinnitatakse ka, et pole kindel, kas lääneriikide sanktsioonid Hiinat heidutavad, kuna Hiinal on paigas tugevad vastumeetmed.
Välisluureteenistuse põhiülesanne on luureteabe kogumine ja salastatud teabe kaitsmine. Agentuur kogub, analüüsib ja edastab teavet Eesti väliste julgeolekuohtude kohta. See tegutseb Eesti julgeolekuasutuste seaduse alusel ja selle üle teostab järelevalvet Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon.
Saate lugeda täisaruanne Välisluureameti kodulehel.