Eesti, kes 2022. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis oli tõusnud 15. positsioonilt neljandaks, on 2023. aasta indeksis langenud neli kohta, olles 180 hinnatud riigi hulgas kaheksa.
“Kuigi ajakirjandusvabadus on tagatud õiguslikul ja poliitilisel tasandil, ähvardab ajakirjanikke laimuvastaste seaduste ja küberkiusamise tõttu enesetsensuuri oht,” teatas maailma ajakirjandusvabaduse indeksit koostav organisatsioon Piirideta Reporterid.
“Kuigi pikaajalised kultuurilised või ühiskondlikud piirangud ei ole takistanud ajakirjanikel oma tööd tegemast, süüdistas osa elanikkonnast meediat Covid-19 pandeemia ajal võimude ja ravimifirmadega rahulolus. Selle tulemusena kannatasid ajakirjanikud nii võrgus kui ka väljaspool seda verbaalsete rünnakute all.
Piirideta Reporterid juhib tähelepanu ka sellele, et kuigi ajakirjanike vastu suunatud füüsilised rünnakud on äärmiselt haruldased, on nad puutunud kokku üha suurema hulga eraisikute veebiähvardustega, kõige raskematest juhtumitest teatatakse politseile ja neid uuritakse.
“Meediamajad on võtnud kasutusele meetmed ajakirjanike paremaks kaitsmiseks, kuid süstemaatilise psühholoogilise abi puudumise taustal võib küberkiusamine avaldada ajakirjanike enesetsensuuri mõju,” lisab organisatsioon.
Probleemid on tõusuteel
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus avaldas pärast tänavuse indeksi avalikustamist muret ajakirjanike turvalisuse pärast.
«Võrreldes suure osaga maailmast on ajakirjandusvabaduse olukord Eestis hea. Ajakirjanikke siin ei tapeta ega vangita. Kuid ajakirjanike turvalisus ei seisne ainult füüsilistes rünnakutes, vaid ka psühholoogilises ahistamises, nagu võrguahistamine, kohtumenetlusega ähvardamine ja nii edasi. Need probleemid on siin tõusuteel. Nendest tuleb teada anda ja nendega tegeleda kohe, enne kui ajakirjandusvabadus tõsiselt ohtu satub,“ ütles Eesti Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa BNS-i teatel.
«Eesti ajakirjandusvabaduse indeksi langus tundub tühine, kuid langus on langus ning ka maalihked ja laviinid saavad alguse väikestest värinatest. Ka Ungari oli varem avatud ühiskond. Jah, meil ei ole tapetud ühtegi ajakirjanikku, aga hiljutine juhtum on Teet Korsteni maja mahapõletamine. Ootame süütajate kiiret tabamist,” lisas ühingu juhatuse aseesimees Ago Gaskov, vahendas BNS.
Teet Korsten on Eesti ajakirjanik, kelle maja Ida-Eesti linnas Kohtla-Järvel põles 2023. aasta aprillis kahel korral maha. Teises tulekahjus kaotas ta oma armastatud kassi.
Juurdepääsu piiramiseks kasutatavad eraandmete seadused
Piirideta Reporterid hinnangul on Eesti poliitilist keskkonda iseloomustanud suhteline neutraalsus ajakirjanduse suhtes ja vähesed verbaalsed rünnakud, mis on aidanud kaasa sellele, et ajakirjanikud on saanud poliitikuid tagakiusamist kartmata vastutusele võtta.
“Kuigi põhiseadusega tagatud, piiravad meediavabadust seadusandlus, mis kaitseb laimamise ja eraandmete avaldamise eest. Kui laimuhagide kartus võib viia enesetsensuurini, siis eraandmeid kaitsvad seadused on viimasel ajal muutunud Eesti võimude ettekäändeks piirata üha enam meedia juurdepääsu avalikule teabele.
Norra on 2023. aasta maailma pressiindeksis seitsmendat aastat järjest esikohal. Kuid ebatavaliselt on teisel kohal mitte-Põhjamaa riik, nimelt Iirimaa (nelja kohta tõusnud teisel kohal) Taani ees (kolmanda koha võrra alla). Rootsi on neljandal, Soome viiendal, Holland kuuendal, Leedu seitsmendal, Portugal üheksandal ja Ida-Timor (Ida-Timor) kümnendal kohal.
Piirideta Reporterid ütleb, et olukord on “väga tõsine” 31 riigis, “raske” 42 riigis, “probleemne” 55 riigis ja “hea” või “rahuldav” 52 riigis. “Teisisõnu on ajakirjanduse keskkond kümnest seitsmes riigis “halb” ja ainult kolmes kümnest rahuldav.”
Pariisis asuv mittetulunduslik ja valitsusväline organisatsioon Reporters Without Borders kasutab ajakirjandusvabaduse indeksi koostamiseks viit näitajat: poliitiline kontekst, õiguslik raamistik, majanduslik kontekst, sotsiaalkultuuriline kontekst ja julgeolek. Organisatsioon on koostanud ja avaldanud indeks aastast 2002.