Kindralmajor Riho Kaitseliidu vabatahtlike maleva ülem Ühtegi ütles 23. juunil Viljandis võidupüha pidustustel peetud kõnes, et kuigi Venemaa korraldas sõjalise rünnaku Ukrainale, pole Eesti julgeolekuolukord kunagi olnud nii turvaline. nagu see praegu on.
Ühtegi meenutas, et 30 aastat tagasi teatas president Lennart Meri, et edaspidi korraldatakse võidupüha paraadi vaheldumisi kõigis Eesti linnades.
“Toona 1993. aastal ei kartnud me kedagi, kuigi Vene väed olid veel Eestis ja me mäletasime selgelt, kuidas 1991. aastal olime Pihkva õhurünnakvägede vastu paljakäsi vastu läinud. Järgneva kolmekümne aasta jooksul on Venemaa pidevalt tõestanud, et tema poliitilised ja sõjalised ambitsioonid pole kuhugi kadunud. See, et Venemaa võitleb räpaselt ja jõhkralt, ei tohiks olla ka uudis. Möödunud aastakümnete alla jäävad nii Tšetšeenia sõjad, Gruusia sõda kui ka 2014. aastal alanud invasioon Ukrainasse, rääkimata mitmetest muudest konfliktidest, milles on osalenud Vene väed,” ütles Ühtegi.
«Neile, kes elavad täna pidevas Venemaa hirmus, ütlen üht – Eesti pole vahepeal Venemaale lähemale ega kaugenenud, seega pole sõjaoht meie jaoks täna suurem kui varem, pigem meie julgeolek. olukord on täna turvalisem kui kunagi varem. Ja ma ei ütle seda mitte sellepärast, et Venemaa on Ukraina sõtta viinud suurema osa oma vägedest ja sõjatehnikast meie piiridelt eemale, vaid sellepärast, et kolme aastakümne jooksul oleme suutnud üles ehitada märkimisväärse sõjalise kaitsevõime ja tänu eduka välispoliitikaga oleme saanud võimsaid liitlasi,” lisas ta.
Ta tõi välja, et Eesti taevast valvavad erinevate NATO riikide lennukid, Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa üksused on saanud Eesti õppuste igapäevaseks osaks.
Sõjaline koostöö kõigi aegade parim
“Samuti pole Läänemere riikide sõjaline koostöö ajalooliselt kunagi olnud nii hea kui praegu. Ja ma ei räägi ainult meie headest partneritest Lätist, Leedust või Poolast, kellega meil on piirkonna julgeolekust absoluutselt sama arusaam. Nüüd, kus Soome on juba NATO liige ja Rootsi on selleks saamas, muutub meie julgeolekupilt siin Läänemere kaldal veelgi, sest sellest on saamas alliansi sisemeri, mida saab mõlemalt kontrolli all hoida. kaldad kaasaegsete seire- ja relvasüsteemidega,” ütles Kaitseliidu pealik.
Eraldi tuleks tema sõnul esile tõsta ka pikaajalist koostööd USA-ga.
„Tänavu kevadel täitus 30 aastat sõjalise koostöö algusest Marylandi rahvuskaardiga, mis pani aluse Eesti kaitseväe läänelikule arengule,“ ütles Ühtegi.
Samas ei saa tema sõnul praeguse olukorraga rahul olla.
„Nii nagu meil õnnestus kogu rahva ühise jõupingutusega taastada oma vabadus, on täna meie suurimaks julgeolekugarantiiks meie enda kaitsetahe, mis vaatamata kõrgetele näitajatele tekitab musti laike,“ ütles Ühtegi. «President Meri sõnastas 30 aasta taguses kõnes väga hästi retsepti meie vabaduse säilimiseks. Ta ütles: “Kaitsevägi ei ole relvad ega tankid, vaid eelkõige Eesti rahva sajanditevanune tahe elada vabalt ja iseseisvalt. Iseseisvus ei sõltu relvade arvust. Iseseisvus elab ennekõike kodanikus endas, tema õiguste ja kohustuste tasakaalustatud omaksvõtmises, tahtes tegutseda kodanikuna ja ühtses tahtes tegutseda riigina”.
Ühtegi ütles, et ei saa Kaitseliidu ülema ja Eesti Vabariigi kodanikuna rahul olla, et inimesed hakkavad need targad sõnad unustama.
Ohtlikud trendid levivad
“Ühiskonna polariseerumine, süvenev pessimism ja alatus, vaenulikud väljaütlemised riigikaitse teemadel, riigikaitsekohustuste täitmata jätmine ja kapseldumine kajakambrisse – see on vaid osa levivatest ohtlikest trendidest. Mul on kahju ja vahel isegi häbi nendest inimestest, kes isikliku solvumise tõttu ei heiska meie riigilipu päeval Eesti lippu, nimetavad meie kaitseväge okupatsiooniarmeeks või teatavad avalikult sotsiaalmeedias, et ei hakka seda riiki kaitsma. . Küsin neilt, millist riiki nad siis kaitsta tahavad? On ainult kaks võimalust – oma riik või välismaalase oma, ja andke neile teada, et sisepoliitilised tõekspidamised ei anna neile muud valikut,” ütles Ühtegi.
Tema sõnul pole selliseid äärmuslikke seisukohti õnneks liiga palju, kuid murettekitav on ka see, kui räägitakse, et alles Ukraina sõda tegi noortele meestele selgeks, miks ajateenistust vaja on.
«Kui see tõesti nii on, siis oleme koduses kasvatuses olulised asjad ära jätnud. Kui palju oleme oma lastele rääkinud vabaduse hinnast? Kui paljud meist üldse teavad selle Vabadussõjas langenute mälestusmärgi lugu, mille me täna hommikul just sellel väljakul taasavasime? Vabaduse eest on alati raskem võidelda kui seda säilitada,“ ütles Ühtegi.
Tema sõnul on Eestil õnneks ka palju positiivseid näiteid.
«Kaitseliitu on poolteise aastaga astunud üle 4500 vabatahtliku, reservõppekogunemistel osalenute kaitsetahe on suurem kui kunagi varem ning usk, et riiki on võimalik kaitsta, on märkimisväärselt kõrge. Nagu president juba oma kõnes mainis, tunnustasime nädala alguses kümneid ettevõtteid, kes on reservväelasi mitmel viisil toetanud või kogu õppekogunemise ajaks täispalgal hoidnud. Selline tegevus on ka panus riigikaitsesse,” ütles Ühtegi.
Kaitseliidu pealik pöördus oma kõnes ka praeguste ja tulevaste riigijuhtide poole.
„Teie tasakaalukas ja väärikas tegevus loob parimad tingimused selleks, et inimesed tahavad veelgi enam oma riiki kaitsta. Valitsege meid arukalt ja koos säilitame 1991. aastal saavutatu ning olgu meie kaitsetahe ja valmisolek kõrge, sest see on parim viis Eestit sõja eest kaitsta. Usun isegi, et tänu sellele oleme 32 aastat taas vabad olnud,” lisas Ühtegi.