Kaitseministeeriumi tellitud iga-aastase avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et vähem kui pool rahvast, 43% inimestest, toetab Eesti kaitsekulutuste tõstmist, kuid 83% inimestest toetab relvastatud vastupanu agressiooni korral. teine riik; ligi pooled venekeelsest elanikkonnast on valmis osalema ka Eesti kaitses.
Kaitseministeerium näis küsitluse tulemusi positiivselt mõjutavat, öeldes oma avalduses, et kaitsekulutuste kasvule on “kõrge tase”.
„Eesti riikliku julgeoleku kontseptsiooni kohaselt on kokku lepitud, et Eesti kaitsekulutused moodustavad vähemalt kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. See protsent on Eesti elanike seas kõrgel tasemel – kaitsekulutuste suurendamist toetab 43%, praegusel tasemel hoidmist aga kolmandik,” ütles ministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Kokku toetab Eesti kuulumist NATO-sse 82% Eesti elanikest (2022. aastal 80%), NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis aga 80% (2022. aastal 76%). Kuid vaid 29% vastanutest usub, et NATO liikmelisus välistab sõjalise konflikti ja vähem kui pooled (48%) usuvad, et konflikti korral osutab NATO otsest sõjalist abi.
Teise riigi agressiooni korral relvastatud vastupanu toetajate arv on Venemaa rünnakule Ukrainale järgnenud aastal kasvanud – Eestis toetab relvastatud vastupanu teise riigi agressiooni korral 83% inimestest ja ligi kaks kolmandikku. elanikkonnast on valmis rünnaku korral kaitses osalema.
Ka ajateenistuse toetus püsib kõrge, ligi 90% vastanutest ütles, et see on vajalik. Esmakordselt ületab kohustusliku riigikaitseõpetuse toetus (46% vastajatest) vabatahtliku riigikaitseõpetuse oma (41%).
Ka venekeelsed toetavad Eesti kaitsmist
2023. aasta kevadel 1200 vastaja seas läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et viimase aastaga on kasvanud ka Eesti venekeelse elanikkonna toetus relvastatud vastupanule Eesti rünnakule (61%-lt 71%-le). omab valmisolekut osaleda kaitses (44%-lt 48%-ni) ja ajateenistuse toetamist noormeeste seas (67%-lt 74%-ni).
Nagu uuringust selgub, on riigikaitse arenguga rahul 69% vastanutest.
Suurimatest ohtudest Eesti julgeolekule tõid vastajad välja valeuudiste levitamise (84%), küberrünnakud riiklike süsteemide, institutsioonide, ettevõtete või kodanike vastu (83%) ning välismaiste pahatahtlike sekkumiste Eesti poliitikasse või majandusse (61%).