Esialgse uurimisversiooni kohaselt tegid riigikogu liige ja altkäemaksu vahendamises kahtlustatav kokkuleppe, et tegevustoetuse väljamaksmisel annab MTÜ esindaja osa tegevustoetusest üle altkäemaksu vahendamises kahtlustatavale, kes seejärel vahendab seda altkäemaksuna riigikogu liikmele. Regionaalne investeering maksti MTÜ-le välja tänavu jaanuaris.

Riigiprokurör Alan Rüütel ütles, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib eesootava uurimise käigus muutuda. «Riigi otsused peavad alati lähtuma avalikest huvidest, mitte muudest kaalutlustest, mistõttu on kuritegu juba altkäemaksu küsimine ja selle lubamine. Praeguseks kogutud tõendid annavad aluse altkäemaksu küsimise, vahendamise ja lubamise kahtlustuse põhjalikumaks kontrollimiseks kriminaalmenetluses,» ütles Rüütel.

«Tõendite kogumiseks tegi kaitsepolitsei täna läbiotsimise ka parlamendiliikme töökohas ehk Riigikogus. Selleks sai riigi peaprokurör nõusoleku õiguskantslerilt. Seejärel taotles prokuratuur loa Harju maakohtult. Läbiotsimise juures oli Riigikogu esindaja, kellel oli võimalik veenduda, et menetlustoimingu käigus kontrolliti vaid kahtlustusega seotud materjale,» lisas riigiprokurör Alan Rüütel.

Kaitsepolitsei büroo juht Meelis Ratassepp sõnas, et korruptsioonivastane tegevus on üks kaitsepolitsei olulisemaid töövaldkondi julgeolekuohtude ennetamisel. «Põhiseadusliku korra toimimiseks on vajalik kõrgetasemelist korruptsiooni nii ennetada kui ka tõkestada,» ütles Ratassepp. «Kaitseme ühiskondlikult tähtsat usku, et seadusandja otsused on parima äranägemise järgi avalikes huvides, mitte varjatult kellegi erahuvides.»

«Katuserahade jaotamisega seotud läbipaistmatuse riske on ühiskonnas aastaid arutatud, praegusel juhul kahtlustame, et see risk võib olla realiseerunud. Nüüd on meie ülesanne kriminaalmenetluses koguda vajalikud tõendid, et tõde välja selgitada,» selgitas Ratassepp.

Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur, menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet.

Jaga
Exit mobile version