TÕELINE IME ⟩ Laudast leitud 50-dollarine maal osutus sadu tuhandeid väärt meistriteoseks

«Sellel oli juba selline välimus, et see on väga eriline. See eristus teistest asjadest laudas ja ausalt öeldes paistis silma enamiku asjade seas, mida ma seal nägin,» ütles ta. «Arvan, et selle tõttu, kuidas see sellele kinnistule sattus, ei oleks keegi kunagi sellest teosest teada saanud, kui ma poleks seda leidnud.»

Treibitz ütles, et uuris maali pärast seda, kui ta seda nägi, ning asjaolu, et Carr oli maalile allkirja andnud, kuupäeva märkinud ja pealkirja andnud, tegi uurimistöö lihtsamaks.

«Tegin kiire uurimistöö, kui olin selle sarikate küljest alla tõmmanud ja mõistsin, et ta on oluline kunstnik. Ma ei saanud tol hetkel aru, kui tähtis on. Teadsin, et see on midagi väärt, aga ma ei mõistnud selle maali tähtsust ja eripära,» ütles ta.

Treibitz tegi hiljem rohkem uurimistööd, võttis ühendust David Heffeliga Heffeli kaunite kunstide oksjonimajast ja oksjonimaja suutis kokku panna, et see sattus sinna Carri sõprade kaudu, kellele ta selle kingituseks kinkis. Treibitz ütles, et Heffeli oksjonimaja ei teadnud, et maal on olemas või et see on isegi maalitud.

«Ta on hämmastav kunstnik,» ütles Treibitz. «See on hämmastav kunstiteos väikesel lõuendil, mille teeb veelgi erilisemaks see, et ta suutis maalida ja jätta mulje sellest tootemist. See on päris lahe. Selliseid asju ei näe iga päev.»

Heffeli kaunite kunstide oksjonimaja asepresident ja oksjonipidaja Robert Heffel ütles, et maalil on huvitav lugu, kuna see avastati New Yorgi osariigis, kuid see jõudis tagasi Kanadasse. «See on kaua kadunud olnud aare,» ütles ta. «Emily Carr on üks Kanada tähtsamaid kunstnikke. See maal on tõeliselt suurepärane näide tema tööst aastast 1912, kui ta tuli Prantsusmaalt Kanadasse tagasi. See on lihtsalt suurepärane leid.»

Ta ütles, et oksjonimajal on hea meel, et on maalile uue kodu leidnud. Ta ütles, et ostja on «kirglik kollektsionäär» ja oksjonimaja pikaajaline klient.