Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi teadlased ja tudengid on alustanud Eesti esimese Kuu maanduri väljatöötamist eesmärgiga tuua Eesti tehnika Kuule – loodetavasti selle kümnendi lõpuks või järgmise kümnendi alguses.
Esimene samm on teostatavusuuring, mille eesmärk on välja selgitada, millist kuukulgurit võiks Eestis ehitada ja reaalselt Kuu pinnale toimetada ning mis on Eesti tööstuse ja teadlaste huvid Kuul oma tehnoloogiat katsetada, vahendasid pressiesindajad. Tartu Observatooriumi avalduses.
Tähetorni kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu märkis, et Kuu pinnale on lähiajal plaanis uuringute tegemiseks palju kulgureid panna ning NASA kosmoseprogramm Artemis on andnud tõuke uuringute läbiviimiseks. kosmosetehnoloogia nii era- kui avalikus sektoris.
„Pikemas perspektiivis on Kuu hea hüppelaud Marsi missioonideks valmistumisel. Seega, kui hakkame praegu Eestis kuukulgurit arendama, on meil hiljem oskused ja tehnoloogia, et Marsi-missioonidele kandideerida,“ rääkis Pajusalu.
Järgmine samm Eesti kosmosetööstusele
Projekti lähtekohaks on KuupKulgur, mis on inspireeritud kuupsatelliitidest nagu ESTCube, mida hetkel arendatakse tudengiprojektina ja mille esimene prototüüp on valminud. Tööstuse poolelt on projekti osaks saanud Crystalspace ja LightCode Photonics ning läbirääkimised käivad mitme teise Eesti ettevõttega.
Kosmosekaameraid arendava ettevõtte Crystalspace asutaja Jaan Viru ütles, et kui tänaseks on Eestis arendatud satelliite, kaameraid ja tarkvara, siis kuukulguri projekt on riigi kosmosetööstuse järgmine samm.
“Üle-eelmisel aastal tootsime koos mitmete Eesti ettevõtete ja Tartu Observatooriumiga kaameraid NASA missiooniks Kuule. See projekt avab Eesti tehnikale lihtsama võimaluse jõuda näiteks teistesse Kuule või Marsile suunduvatesse kulguritesse või maanduritesse, sest tehnoloogiat saab enne lendu Kuu kontekstis katsetada,” rääkis Viru.
Kolmas riik, mis jätab Kuule kulguri jäljed
Projekti vedamiseks loodud MTÜ KuupKulgur juht Hans Teras ütles, et projekti õnnestumise korral liituvad eestlased käputäie valitud ettevõtete ja instituutidega üle maailma.
“Unistades veelgi suuremast, oleksime järgmise raketiga Kuule startides potentsiaalselt kolmas riik maailma ajaloos, kus robotkulgur jätab oma rattajäljed Kuu pinnale,” lisas Teras.
Projektiga on liitunud pikaajalise kosmosemissioonide arendamise kogemusega Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi füüsikadoktorandid Hans Teras ja Quazi Saimoon Islam ning loodusteaduste ja inseneriteaduste valdkonna üliõpilased Tartu Ülikooli doktori-, magistri- ja bakalaureuseastmed. Ekspertidena toetavad projektimeeskonda mitmed Eesti kosmoseteadlased ja valdkonna meistrid nagu Mihkel Pajusalu, Viljo Allik, Aire Olesk ja Ayush Jain.
Projekti raames arendatakse ka katserajatisi. Möödunud aastal avati Tartu Observatooriumis Kosmosemissiooni simulatsioonikeskus ning valmis esimene versioon arvutisimulatsioonikeskkonnast Ulysses, mis võimaldab kuukulguri mudeliga simuleeritud Kuu pinnal sõita ja andmeid koguda.
Crystalspace ja LightCode Photonics arendavad kaameraid, valgusallikaid ja sügavuskaamerat. Nendest seadmetest võiks saada kulguri navigatsiooniriistad Kuul.