Interneti-petturid tekitavad 2022. aastal Eesti elanikele üle 5 miljoni euro kahju

kõrval admin
0 kommenteerida

Tehnoloogia rubriigi toob teieni

Jätkuvalt üritatakse Eesti elanikelt petukõnede, andmepüügisõnumite ja võltsveebisaitide abil raha välja petta ning 2022. aastal teatati politseile 740 investeerimis- või pangapettuse juhtumist, mille kogukahju ulatus napilt. üle 5 miljoni euro.

Aasta jooksul teatati politseile 267 investeerimispettuse juhtumist, millest varastati kokku veidi üle 3 miljoni euro, pangapettuse juhtumeid aga 473, mille kogukahju oli ligi 2 miljonit eurot.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja osakonna kriminaaluurimise büroo juht Urmet Tambre ütles, et 2022. aastal langes petturite ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas ning mingeid märke petturite tegevusest ei ole. aeglustades.

“Peaaegu kõik kelmused pannakse toime teistest riikidest pärit Eesti elanike vastu, mistõttu ei ole võimalik siinseid pettureid peatada ja varastatud raha tagasi saada.”

“Hea nõuanne” lõppeb suure kahjuga

Ohvritelt välja petetud raha liigub kiiresti pankade ja erinevate kontode vahel ning lõpuks võetakse välisriikides sularahas välja või konverteeritakse krüptorahaks. Erandjuhtudel on raha kätte saadud, kui inimene saab kohe aru, et langes kelmuse ohvriks ja võtab ülekande peatamiseks kiiresti ühendust oma kodupangaga,“ rääkis Tambre.

Võrreldes pangapettuste juhtumitega oli investeerimispettusi ligi poole vähem, kuid saamata jäänud summa oli ligi miljon eurot suurem.

Ohvritelt välja petetud raha liigub kiiresti pankade ja erinevate kontode vahel ning lõpuks võetakse välisriikides sularahas välja või konverteeritakse krüptorahaks.  Foto on illustratiivne.  Kanchanara foto saidil Unsplash.
Ohvritelt välja petetud raha liigub kiiresti pankade ja erinevate kontode vahel ning lõpuks võetakse välisriikides sularahas välja või konverteeritakse krüptorahaks. Foto on illustratiivne. Kanchanara foto saidil Unsplash.

“Internetis on lõputult palju petturlikke investeerimis- ja kauplemisveebisaite ning ma soovitaksin kõigil esmakordsetel investoritel konsulteerida oma kodupangaga, et saada investeerimise jaoks vajalikke põhiteadmisi ja nõuandeid.”

„Samuti ärge kunagi uskuge kedagi, kes helistab või kirjutab teile, et teha näiliselt investeerimispakkumine, pakkudes teile suure tootlusega investeerimisvõimalust või investeerimisnõustaja kontakte, kes aitab teha esimese tehingu. Üldiselt lõppeb see “hea nõu” suure kahjuga,” ütles ohvitser.

Kelmuse kõne kõige levinum pangapettus

2022. aasta levinuim pangapettuse liik oli petukõne, kus pettur tutvustas end pangatöötaja, politseiniku või Google’i assistendina eesmärgiga panna inimene oma Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode avalikustama. Pangapettuste hulka kuuluvad ka andmepüügi tekstisõnumid ja e-kirjad, mille petturid saadavad väidetavalt pankade või muude asutuste nimel.

Sellistele andmepüügisõnumitele ja e-kirjadele lisatud link suunab inimese näiliselt panga või asutuse veebilehele, kus tal palutakse oma kontole sisse logida või sisestada krediitkaardi andmed. Tegelikkuses avaneb sellise lingi all pettuste veebileht.

«Eelnimetatud pettuseliigid pole ainsad, millega Eestis kokku puutume, neid on kahjuks palju rohkem ja kahjud on kordades suuremad. Inimesed peavad olema valvsad, sest petturid mõtlevad pidevalt välja uusi skeeme, kuidas raha või andmeid varastada,” lisas Tambre.

Related Posts

Jäta kommentaar