Eesti riigile kuuluv energiakontsern, Eesti Energia (Eesti Energia), eraenergiaettevõte Alexela, Tallinna Sadam, Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti Vesinikuliit allkirjastasid 18. aprillil Eesti Vesinikuoru asutamislepingu. luua ametlikult “maailma esimene” riiklik vesinikuorg.
Rohelise ülemineku elluviimisel ja Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamisel on algatuse taga olevate partnerite sõnul võtmeroll taastuvenergial põhineva rohelise vesiniku valdkonna arengu kiirendamisel.
„Euroopa Liidu ja Eesti ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus loob vajaduse oluliselt kiirendada rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Rohelisele üleminekule kaasa aitav vesinik kui energiakandja on lähikümnendite olulisemate märksõnade hulgas,“ ütlesid partnerid.
Maailma esimene, mis hõlmab tervet riiki
Eesti Vesiniktehnoloogiate Liidu rahvusvaheliste projektide juhi Marek Alliksoo sõnul hõlmavad vesinikuorud valdavalt ühte linna või piirkonda, kuid Eesti Vesinikuorg on maailmas esimene, mis katab tervet riiki.
„Kui USA Silicon Valley on ülemaailmne kõrgtehnoloogia ja innovatsiooni keskus, siis Eesti vesinikuoru ambitsiooniks on arendada meie piirkonna vesinikumajanduse tehnoloogia- ja innovatsioonikeskust,“ ütles Alliksoo. “Täna sõlmitud leping muudab entusiasmipõhise algatuse ametlikuks ühenduseks, mis võimaldab meil kiiremini, sujuvamalt ja tõhusamalt edendada vesinikualast koostööd ja üles ehitada vesinikumajandust ning aidata kaasa rohelise revolutsiooni elluviimisele.”
Eesti Vesinikuorg on Eesti avaliku ja erakapitalil põhinevate organisatsioonide, sealhulgas teadusasutuste konsortsium, mille eesmärk on muuta kohalik peamiselt fossiilkütustel põhinev energiasüsteem jätkusuutlikumaks. Plaanis on välja töötada esimene üleriigiline vesiniku ökosüsteem; esimesed tootmisüksused, jaotuslahendused ja kasutusalad luuakse järgmise kuue aasta jooksul.
Tartus testimisel vesinikbuss
„Koostöös ettevõtjatega oleme käivitanud rahvusvahelise pilootprojekti, mille tulemusena saame 2025. aastal Tartus katsetada vesinikbussi ja tankimisvõimalust. Rohelise vesiniku kasutamisel on 2025. aastal suur potentsiaal. transpordisektoris, kuid praegu puudub Eestis roheline vesiniku tootmine ja puuduvad ka tankimisvõimalused,“ ütles Eesti suuruselt teise linna Tartu abilinnapea Raimond Tamm.
„Kuna vesinikul on tulevikus meie energiasüsteemis oluline roll, osaleb Tartu linn Eesti Vesinikuoru loomisel, et anda koostöös partneritega hoogu vesinikumajandusele,“ lisas Tamm.
Energiafirma Alexela juhatuse esimees Marti Hääl ütles, et vesiniku tanklate rajamiseni ei lähe kaua aega.
“Alexela on alustanud avalike vesinikutanklate projekteerimist ja eesmärk on avada oma esimene tankla Tallinnas 2024. aastal,” ütles ta ja lisas, et vesiniku tanklad tulevad Pärnus, Tartus ja Ida-Eestis.
Eesti Hydrogen Valley tugigruppi kuulub juba üle 30 kohaliku ja rahvusvahelise institutsiooni ning uued huvilised on väga oodatud liituma.
Puhas alternatiiv maagaasile
Vesinik on puhas alternatiiv maagaasile ja seda saab transportida ka olemasolevate gaasitorude kaudu. See on kõige levinum keemiline element, mis moodustab hinnanguliselt 75% universumi massist. Seda saab toota mitmesugustest ressurssidest, nagu maagaas, tuumaenergia, biogaas ja taastuvenergia nagu päike ja tuul. Väljakutseks on vesiniku kui gaasi laiaulatuslik kasutamine.
Vesiniku põletamisel ei eraldu süsihappegaasi, nii et erinevalt maagaasi põletamisest ei aitaks see kaasa kliimamuutustele.
Praegu on Hiinas kõige rohkem maanteesõidukite vesiniku tankimisjaamu, järgnevad Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa ja USA.