Eesti rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eestis räägitakse 243 erinevat emakeelt; Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% elanikkonnast.
Kokku räägib eesti keelt kokku 84% elanikkonnast.
Riikliku statistikaameti Statistikaameti analüütiku Henry Lassi sõnul pole eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal kasvanud, kuid alates 2000. aastast on Eestis kõneldavate emakeelte arv oluliselt tõusnud.
“Kui 2000. aasta rahvaloendusel loeti kokku 109 erinevat emakeelt, siis kümmekond aastat hiljem, 2011. aastal, oli neid 157 ja 2021. aasta loendusel koguni 243,” ütles Lass avalduses, lisades, et uus. kõige enam kõnelevad keeled on iraani keeled (62), nigeri-kordofaani keeled (20), sindi (19) ja mandari keeled (15).
Eestis elavad isegi egiptuse keele oskajad
Enim räägitavad keeled maailmas on inglise, mandariini, hindi, hispaania ja prantsuse keel.
Rahvaloenduse andmetel räägib Eestis inglise keelt emakeelena 3879 inimest, mandariini keelt räägib emakeelena 419, hindi keelt 630, hispaania keelt 1378 ja prantsuse keelt 1424 siin elavat inimest.
«Eestis on emakeelena räägitud vanimad egiptuse, heebrea ja tamili keeled. 21 inimesel on egiptuse emakeel, heebrea keel on emakeel 79 inimesele ja tamili keel 124 inimesele,” lisas Lass.
Viimasel loendusel anti elanikele võimalus märkida kaks emakeelt. Selgus, et Eestis oli kokku 30 710 kahe emakeelega inimest ehk umbes 2% elanikkonnast.
Veidi üle tuhande viipekeele kõneleja
«Kõige rohkem inimesi – 18 160 – kuulutas kaheks emakeeleks eesti ja vene keele. Teiseks levinumaks kahe emakeele, eesti ja inglise keele kombinatsiooniks märkis 1220 inimest,” rääkis Lass.
Rahvaloenduse andmetel on Eestis 1464 viipekeele kõnelejat. Eesti viipekeel on keeleseaduse alusel tunnustatud iseseisva keelena alates 1. märtsist 2007.