Eesti vetes loendati tänavu rekordarv hallhüljest

kõrval admin
0 kommenteerida

Eesti ranniku lähedal loendati 2022. aastal meres rekordilised 6031 hallhüljest, mis on kõrgeim näitaja alates 1999. aastast, mil kõigis Läänemeremaades algasid sama metoodika järgi võrreldavad rekordid.

Eestis loendatakse igal aastal umbes 20 hüljeste väljaveokohta nii lääne- kui ka põhjarannikul. Täpne asukohtade arv otsustatakse iga aasta kohta eraldi, kuna olenevalt rannikuprotsessidest ja veetasemetest võivad osad kohad vee alla jääda ja osa uusi tekkida, seisab Keskkonnaagentuuri teates.

Hallhüljeste arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhja pool, aga ka Saaremaa lääne pool. Liivi lahes ja Soome lahes registreeriti märkimisväärne tõus Krassi saarel ja Malusi väikesaartel.

Tänavuse, kogu Läänemerd hõlmava seire tulemused pole veel teada. Eelmise aasta andmete põhjal jätkub tõusutrend laiemas plaanis. 2020. aastal loendati Läänemeres üle 40 000 hallhüljese.

Läänemere suurim imetaja

Hallhüljes on üks kahest Eesti lähistel meredes elavast hülgeliigist. See on suurim Läänemeres püsivalt asustav imetajaliik, kelle isased kaaluvad umbes 300 kilogrammi (660 naela) ja on kuni kolm meetrit (10 jalga) pikad.

Hülged teevad teatavasti pikki toitumisreise ja rännet, mis telemeetria andmetel võivad katta kogu Läänemerd.

Meres ujuvad hallhülged. Foto: Adrien Stachowiak saidil Unsplash.

Seetõttu käsitletakse hallhüljeste populatsiooni Läänemeres ühtse populatsioonina ja loendatakse üle Läänemere kokkulepitud aja jooksul. Sel aastal toimus loendus 25. maist 6. juunini.

Hallhülgeid loetakse kevadisel sulgimisperioodil, mil suur osa olemasolevast populatsioonist koguneb väljaveokohtadesse, ütles Keskkonnaagentuuri riikliku ulukiseire korralduse juhtivspetsialist Rauno Kalda.

Inimtegevus pani rahvaarvu vähenema

Hülged kasutavad väljatõmbekohtadena madala veega alasid, suuri kive ja taimestikuta saari. Sinna kogunenud loomad loetakse ala õhust pildistamise teel. Kuna loomi on igal ajahetkel vees alati, ei saa loendusi võtta liikide arvukuse absoluutse mõõduna, ütles Kalda.

Põhimõtteliselt on loendused suunatud populatsiooni minimaalse suuruse ja selles toimuvate muutuste kindlaksmääramisele.

Varem on hallhülged asustanud väga laia Läänemere piirkonda. Hinnanguliselt oli 20. sajandi alguses hallhüljeste arv Läänemeres 80 000–100 000. 1970. aastatel vähenes hallhüljeste populatsioon peamiselt inimtegevuse otsese ja kaudse mõju tõttu hinnanguliselt viie kuni seitsme protsendini varasemast.

Kaitsemeetmed ja keskkonnareostuse vähendamine on languse peatanud ning alates 2015. aastast on hallhülgejaht Eestis lubatud. Kütitavate loomade arvud määrab igal aastal Keskkonnaamet. Hallhülge küttimise kvoot on üks protsent viimase kolme aasta keskmisest loendatud isendite arvust, mis 2022. aastal on 55.

Related Posts

Jäta kommentaar