Trumpi ärgitusele tõsta kaitsekulusid kavatseb seni NATOs julgeolekule raha kulutamise poolest viimaste seas olev Sloveenia Pirc Musari kinnitusel vastata rahakotiraudade avamisega, sest Atlandi-ülesed liitlassuhted on väärt hoidmist, kuid samas leiab ta, et isegi liitlastega tuleb vahel olla jõhkralt aus, mistap nimetab ta usutluses Postimehele šokeerivaks Trumpi otsust lahkuda Pariisi kliimaleppest ja Maailma Terviseorganisatsioonist ning kehtestada sanktsioonid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule.

Rääkides Sloveenia asjatundjatega paar kuud pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta alguses agressiooni Ukraina vastu, ütlesid nad kõik toona, et nende jaoks oli toimunu uskumatu ning see nõuab neilt täielikult Euroopa ja Sloveenia julgeolekuolukorra ümbermõtestamist. Kui põhjalik muutus on Sloveenias julgeolekuküsimustes viimase kolme aastaga toimunud?

See oli meile šokk, aga saamaks aru, miks me olime nii šokeeritud, tuleb mõista pisut minu riigi ajalugu. Sloveenia oli osa endisest Jugoslaaviast ja endine Jugoslaavia polnud kunagi Varssavi pakti liige, polnud kunagi osa Nõukogude Liidu impeeriumist. Neil aegadel asutas president [Josip Broz] Tito nn mitteühinemisliikumise, mis oli tollal puhvertsoon Varssavi pakti ja NATO vahel. Erapooletus, mitteühinemisliikumine oli meie DNA ning meil olid head suhted nii Venemaa kui ka Ukrainaga.

Jaga
Exit mobile version