Sellega ei ole hästi. Ukrainlastel on plaan ette valmistada 14 uut brigaadi, aga need, kes juba vabatahtlikult sõdivad, on kõik rindel ja probleem on ka see, et väed on väsinud. Mobilisatsiooniiga küll alandati 25. eluaastani, aga Ukrainal on elavjõudu puudu.

Venelastel seevastu on elavjõudu küll ja küll. Tuhat sõdurit langeb neil iga päev rivist välja, mis teeb kaks pataljoni, aga nad on neid ka küllaga juurde toonud. Selleks, et venelastel hakkaks elavjõust puudu jääma, peaksid nende kaotused olema 40 000 sõdurit kolme-nelja kuu jooksul. Venelased formeerivad samuti üldvägede armeed, loovad uusi üksusi. Ukraina teeb praegu täiesti uusi brigaade, aga võib-olla oleks sõjalises mõttes mõistlikum integreerida uued mobiliseeritud hoopis vanadesse väeosadesse, et jagada kogemusi. 

Mis peaks juhtuma, et sõja käiku muuta?

Ukrainlastel on vaja juurde täppis- ja kaugmaarelvi. Täppisrelvad ei ole enam nii tõhusad kui varem, sest venelased suudavad neid eksitada. Kui Ukraina saab piisavalt pisut moodsamaid lahingulennukeid F-16, mida suudavad juhtida Rootsi õhujuhtimiskeskused, siis suudavad nad ehk alla tuua Vene hävituspommitajad ning olukord muutub ukrainlaste jaoks kergemaks.

Venelased suruvad praegu peale Pokrovski ja Tšassiv Jari piirkonnas, et võtta ära kaksiklinnad Karamatorsk ning Slovjansk. Nii et midagi ei ole muutunud, venelastel on väike taktikaline edu. Ukrainat võiksid aidata mobilisatsioon, uued üksused, täppisrelvad ja õhuvägi.

Tänaste matemaatiliste arvestuste järgi jätkub venelastel rauda ehk suurtükke ja tanke umbes pooleteiseks-kaheks aastaks. Seega 2026. aasta alguses peaksid venelaste tankid otsa saama ja uusi tanke suudavad nad toota aastas umbes 200. Aga praegu ei ole kummalgi poolel jõudu, et läbi murda või tuua sõja käiku otsustav pööre. 

Jaga
Exit mobile version