Tallinna Tehnikaülikool elektri ja killustiku vahel

Eesti Killustiku juhatuse liige Ole Sein kirjutas Postimehes, et Tallinna Tehnikaülikooli valed ajavad harja tal punaseks.

Postimees avaldab Tallinna Tehnikaülikooli vastulause täismahus. Loo autorid on teadlased Kristjan Lill, Karli Kontson, Üllas Ehrlich, Sander Kanter, Sven Sillamäe ja Jarek Kurnitski.

Ole Sein Eesti Killustikust ja Rein Voog Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidust ründavad Tallinna Tehnikaülikooli seoses Paldiski vesisalvesti uuringuga. Nad küsivad, kas teadlastel puudub reaalsustaju täielikult, ning tulistavad selliste argumentidega, nagu killustiku hind ja lubjakivikarjääride pindala. Seda tehes vaatavad nad teadlikult mööda uuringu eesmärgist ning kogu asja tuumast. Antud kontekstis ei ole asja tuum mitte killustiku, vaid elektri tootmine Paldiskisse rajatava 500-megavatise võimsusega hüdropumpjaamaga, mis suudab töötada ühes tsüklis 12 tundi ehk omab kuue gigavatt-tunnist elektrisalvestusmahtu. On ilmselge, et selline mastaapne rajatis, Eesti oma hüdroelektrijaam tuleb juhul, kui Eesti elektrisüsteem seda vajab. Mitte sellepärast, et takistada kellelgi killustiku müümist.

Aga kuidas puutub asjasse üleüldse killustiku hind? Kuna vesisalvesti ehitamisega võetakse Eestis kasutusele selle kaeveõõntest kaevandatud uus loodusvara – kristalliline aluskorra kivim gneiss, siis seda suurt hunnikut, üle 15 miljoni tonni ei jäetaks kuhugi seisma, vaid kasutataks ideaalis teedeehituses. Uuringus viidi läbi katsed Paldiski gneissi puurkehadest valmistatud killustiku omaduste mõõtmiseks. Tulemuste järgi on gneiss sama väärt materjal kui graniitkillustik, st heade tugevus- ja vastupidavusomadustega, erinevalt lubjakivikillustikust. Selle tõttu võimaldab kodumaise gneissi olemasolu lõpetada täielikult graniitkillustiku impordi, mida praegu Põhjamaadest imporditakse keskmiselt 1,45 miljonit tonni aastas. Lisaks võib olla mõttekas asendada gneisskillustikuga asfaldi alla pandava lubjakivikillustiku teekatendite aluskihid, mida uuringus on analüüsitud. Tulemused näitavad, et ka parim kõrgemargiline lubjakivikillustik ei ole piisavalt hea rasketes töötingimustes, sest ei oma piisavat vastupidavust teedel olevatele suurtele dünaamilistele koormustele ja samuti külmumis- ja sulamistsüklitele libedusetõrjel kasutatavate soolade keskkonnas. Uuring soovitabki võtta gneisskillustiku kasutusele teedeehituses, sest niimoodi saaksime oluliselt vastupidavamad teed.