Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat «Tõlkija hääl XII» Foto: Pressifoto

«Sütitava sissejuhatuse» rubriigis kirjutab Doris Kareva: igal tekstil on tõlkija jaoks varjatud sõnum, iga teksti põhjas peitub tõlkija jaoks üks täht – mõjugu tekst esiotsa nagu boamao kägistus või armastav embus, igal juhul kohtab tõlkija seal midagi, mis on tema osa. Vestlusringe on seekordses numbris kaks, norra kirjanduse tõlkimisest räägivad Kadi-Riin Haasma eestvedamisel Ene Aschjem, Riina Hanso ja Sigrid Tooming ning Jaan Kaplinski luuletusest «Vercingetorix ütles» selle ühistööna ladina keelde tõlkinud klassikalised filoloogid Vallo Kask, Maria-Kristiina Lotman, Ivo Volt ja Neeme Näripä, keda suunab Elo-Mall Toomet.

Artiklite sektsiooni avab Margus Ott, kes tuletab keele ontoloogilisest soonestikust neli žanri ja mõtiskleb, kas selle teadvustamine, kuidas ilukirjandus maailma liigendab ja lahti hoiab, aitab ka tõlkijal enda sees mingeid jõudusid vabastada, tardumusi üles sulatada, nüansitaju kasvatada ja oma asja-kohast tööriistakasti klapitada – ehk kokkuvõttes paremini tõlkida. Maria-Kristiina Lotman analüüsib Marie Underi üht vähem tuntud loomekülge, nimelt tegevust teatri-, ja iseäranis antiikteatritõlkijana. Mirjam Lepikult aga kirjeldab enda kui tõlkija tunnetuskogemust Honoré de Balzaci müstiliste tekstide tõlkimisel.

Kas Juri Lotmani sedastus, et küpsedes lähevad paljud kirjanikud üle retooriliselt orientatsioonilt stilistilisele – ehk teisisõnu liiguvad keerulisemate väljendusviiside juurest lihtsamate juurde – leiab tõestust ka Harald Rajametsa Ariosto «Raevunud Orlando» ja Dante «Põrgu» tõlgete puhul, uurib oma artiklis Ülar Ploom. Erkki Bahovski tuletab meelde, et meil puudub võime näha maailma sellisena, nagu see on, toob välja ohu, mis valitseb kaamera sihtimisel poliitilise ja ajalookirjanduse tõlkimise juures vaid ühte kindlasse suunda, ning nimetab hulga teoseid, mida tõlkides meie pilt tänasest tegelikkusest võiks avarduda. Paul-Eerik Rummo aga kõneleb James Joyce´i põhjatustiililise tähtteose «Ulysses» teekonnast eesti keelde, mille võtavad kokku sõnad «seaduste järgi käimisel järgitagu nende vaimu, mitte kirjatähte».

Jaga
Exit mobile version