ta ei tea ajaloost midagi

Näituse avamisel peetud kõnes kinnitas Goldin toetust Gazale. «Sõna antisemitism on muutunud relvaks,» ütles Goldin sõnavõtus. 

«See on kaotanud tähenduse. Nimetades igasugust kriitikat Iisraeli suunas antisemiitlikuks, on sellevõrra raskem defineerida vägivaldset juudiviha ning selle vastu võidelda,» leidis Goldin.

Seejärel tõi Goldin teemaks islamofoobia kiire tõusu, mida Saksamaa tema hinnangul eirab. «Antisemitismi muutumist relvaks kasutatakse selle riigi palestiinlaste kogukonna vastu. Ja nende vastu, kes selle kogukonna toetuseks välja astuvad,» märkis kunstnik.

«Rahvusvaheline Kriminaalkohus räägib genotsiidist. ÜRO räägib genotsiidist. Isegi paavst räägib genotsiidist. Aga meie ei tohi sellest sedasi rääkida. Kas teil on raske seda kuulda, Saksamaa?» lisas ta.

Oma kõnes palus Goldin nelja minutit vaikust Gaza nimel.

Saksamaa väljaanne Frankfurter Allgemeine Zeitung teatab, et kõne ajal kasutas muuseumi direktor Klaus Biesenbach võimalust rõhutada, et ta ei ole Goldini hoiakutega nõus. Küll aga kinnitas ta Goldini õigust oma arvamust avaldada. Goldinile anti kõnelemiseks peaaegu veerand tundi. Ajaleht nimetas kogu üritust kaootiliseks ja skandaalseks.

«Meie jaoks pole Iisraeli õigus eksisteerida mingi küsimus. Hamasi rünnak 7. oktoobril juutide maale oli õel terrorirünnak, mida ei saa kuidagi õigustada,» kostis Biesenbach. «Samal ajal võime kaasa tunda Gaza sektori ja Liibanoni tsiviilisikutele, kelle kannatusi tuleb meeles pidada.»

Kui Goldin ja Biesenbach rääkisid, lehvitasid mõned osalejad Palestiina lippe. Biesenbachi peale karjuti, kui ta kõneles. 

Goldini kõne järel on hakanud teravaid kommentaare andma Saksa poliitikud, sealhulgas kultuuriminister Claudia Roth, kelle sõnul näitas Goldini kõne kunstniku äärmiselt ülepoolset suhtumist Iisraelisse.

Roth mõistis hukka ka protestijate käitumist sel sündmusel, kui Klaus Biesenbachi sõnade vaigistamiseks hüüti kooris «Vabastage Palestiina!». Rothi sõnul on selline käitumine lubamatu. «See on rünnak muuseumile ja kultuuritööle. Mõistan seda kõige karmimalt hukka,» ütles riigi kultuuriminister, kes oli avamisel isiklikult kohal.

Berliini kultuuriminister Joe Chialo ütles, et Goldin ei tea ajaloost midagi.