Suri viljakas Eesti kunstiajaloolane

Iseseisvunud Eestis pöördus Looduse tähelepanu ümbermõtestamist vajavale ja paljudes tahkudes täiesti uurimata teemaderingile baltisaksa kultuuriga seoses. Eeskätt saksakeelse ajakirjanduse põhjal valmisid tal järgemööda monograafilised käsitlused kunstielust 19. sajandil (1990, koos Keevallikuga), aastail 1900–1918 (1994) ja 1918–1944 (1999).

Tema olulisemate saksakeelsete artiklite hulka kuuluvad käsitlused Eesti Kirjanduse Ühingu kunstisektsioonist, Tartu kultuurielust rahvusliku liikumise päevil, sõdadevahelise perioodi saksakeelsest kultuurielust ning illustratsiooni ja puulõike ajaloost Eesti alal (alates Ludwig von Maydellist). Lisaks nimetatud teemadele on Loodusel venekeelseid artikleid eesti kunstnikest Nõukogude tagalas jm.

Tema mahuka kirjaliku pärandi hulka kuuluvad näiteks ülevaatlikud uurimused «Eesti raamatugraafika» (1963), «Eesti varasem raamatugraafika (kuni oktoobrirevolutsioonini)» (1966), «Nõukogude Eesti raamatugraafika» (1976) ning «Ars Libri: V. Toots, P. Reeveer, H. Kersna, S. Liiberg» (1977). Samuti on Looduselt ilmunud rida (lühi)monograafiad: Otto Krustenist (1972), Günter Reindorffist (1976), Märt Laarmanist (1977), Paul Luhteinast (1980), August Roosilehest (1986, koos Kirmega) ning Eduard Järvest (2000). Selle kõrval on ta kirjutanud artikleid ja buklette Otto von Kursellist, Mart Pukitsast, Erik Obermannist, Herald Eelmast, leedu kunstnik Kazys Šimonisest jt, samuti näitusearvustusi.

Loodus on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (1978, kollektiivi liikmena Irina Solomõkova peatoimetamisel ilmunud «Eesti kunsti ajalugu kahes köites» eest), Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (1982, monograafia «Eesti raamatukunsti teke ja areng» eest), Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse (1983), M. C. A. Böckler Stiftungi hõbemedali «Mare Balticum» (1995) ning Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia (2001, antoloogia «Kunstikirjutus Eestis. Tekste kunstist ja arhitektuurist» 1. köite koostamise eest koos Keevalliku ja Viirojaga).