Suri Prantsuse parempopulistide käilakuju Jean-Marie Le Pen

Le Pen, kes oli juba mitu nädalat hooldekodus, suri keskpäeval lähedaste juuresolekul, märkis pere avalduses.

Parempopulistliku Rahvuskogu (RN; tõsi, algselt küll teise nimega, Rahvusrinne, FN) kaasasutaja Le Pen šokeeris kogu Prantsusmaad 2002. aastal, kui ta jõudis presidendivalimiste teise vooru oma jõulise sisserändajate vastase valimiskampaania toel.

Prantsuse poliitikas nimetati omal ajal Le Peni omamoodi kolliks (kellega lapsi hirmutatakse), kes poole sajandi jooksul õhutas viha seoses sisserändega.

Sageli süüdistati teda rassismis ja antisemiitluses, üks tema kurikuulsamaid seisukohti on holokausti tähtsuse pisendamine kui ta ütles, et see on vaid pelk seik ajaloos.

Tema tütar, Marine Le Pen võttis erakonna juhtimise üle 2011. aastal. Just antisemiitlus oli peamine põhjus, miks Marine Le Pen ta neli aastat hiljem erakonnast välja kihutas, püüdes eemalduda isa äärmuslikust mainest ja tuua pildile oma nägemus parempoolsusest.

Sestsaadik, kui partei end ka 2018. aastal ümber Rahvuskoguks nimetas, on erakond muutunud vihasest nišiparteist märgatavalt rohkem peavooluerakonnaks ja saavutanud väljapaistvat edu.

Läinud aasta Euroopa Parlamendi valimistel saatis RN-i suur edu ning järgnenud üldvalimistel võitsid nad Prantsusmaa parteidest enim parlamendikohti.

Marine Le Peni nn parem käsi ja RN-i esimees Jordan Bardella üles hoolikalt sõnastatud järelhüüdes, et Jean-Marie Le Pen «teenis alati Prantsusmaad».

«Prantsuse armee sõdurina Indo-Hiinas ja Alžeerias, rahvatribuunina rahvusassamblees ja Euroopa Parlamendis, ta teenis alati Prantsusmaad ning kaitses selle identiteeti ja suveräänsust,» kirjutas 29-aastane Bardella sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter).