Newporti folgifestivalil Rhode Islandis kohtus Peter Yarrow salapärase mänedžeri ja festivali kaaskorraldaja Albert Grossmaniga. Grossman hakkas Yarrow’ga koostööd tegema, kui viimane esines Greenwich Village’i klubides. 1961. aastal tegi Grossman Yarrow’le ettepaneku luua Weaversist inspireeritud folgitrio, mis sobiks kuuekümnendate põlvkonnale.

Grossman värbas peagi Mary Traversi ja Noel Paul Stookey ning nii sündis ansambel Peter, Paul and Mary. «Sel ajal oli mul väga tugev missioonitunne, aga Noelil ja Maryl seda ei olnud,» rääkis Yarrow 2009. aastal ajakirjale Rolling Stone.

«Mary ei uskunud, et see kestab rohkem kui aasta. Noel tegi seda samuti ajutise projektina. Aga mina nägin seda teisiti. Meie häältes ja laulmises oli midagi, mille kaudu me jätkasime traditsiooni, mis oli minu arvates oluline maailmas toimuva seisukohalt. Tundsin, et meil on midagi tähtsat jagada. See oli nagu armumine esimesest silmapilgust.»

Kuigi Peter, Paul and Mary repertuaari põhiosa moodustasid traditsioonilised lood ja nende töötlused, kirjutasid nad vahel ka omaloomingut. Yarrow’ sulest pärinevad nende suurimad hitid, nagu 1969. aasta sõjavastane laul «​Day Is Done» ja tema kõige tuntum teos «​Puff, the Magic Dragon» (1963). Leonard Liptoni luuletusest inspireeritud lugu lapse ja tema kujuteldava draakonisõbra kaotusvalust jõudis Billboardi edetabelis teisele kohale.

Peter, Paul and Mary olid 1960. aastatel aktiivselt seotud suurte sotsiaalsete ja poliitiliste liikumistega. Nad esinesid Dr. Martin Luther Kingi 1963. aasta Washingtoni marsil ja 1965. aasta Selmast Montgomerysse suundunud marsi ajal. «See oli nii uskumatult võimas hetk,” meenutas Yarrow. «Washington oli sel ajal segregatsioonist haaratud linn, kus mustadele ja valgetele olid eraldi veekraanid. Kuid seal, meie pealinnas, kuulutasime koos teistega vabadust ja õiglust kõigile.»

Jaga
Exit mobile version