Suri Eesti maalikunstnik, kelle ajatud seinamaalid ehivad ka Tallinna perekonnaseisuameti seinu

30. V 1942 – 9. IX 2024

Eeva-Aet Jänes sündis 30. mail 1942 Tallinnas, kuid tema lapsepõlvelinnaks sai Paide, kuhu põgeneti sõja eest. Kunstianne avaldus vara, mõjutas ka Pallases õppinud kunstiõpetajast ema Alice Jänes. Eeva-Aet Jänes siirdus 1957. aastal õppima Tartu kunstikooli, kus lõpetas maali eriala (ametliku nimega kunstipedagoogika) 1962. aastal.

Töötanud kaks aastat kunstiõpetajana, järgnesid aastatel 1964–1970 õpingud Eesti Kunstiakadeemias, toonases Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI), monumentaalmaali erialal. Eeva-Aet Jänes paistis silma juba tudengina: tähelepanu äratasid tema sgrafiitod ERKI hoone seintel, märkimisväärne saavutus oli ka 4. kursuse tudengina maalitud fresko Tallinna 21. kooli fuajeesse. Eeva-Aet Jänese diplomitöö, sgrafiitotehnikas pannoo kavand, millel figuure on julgelt abstraheeritud, sai komisjonilt kõrgeima hinnangu. 

Suurema osa elust tegutses Eeva-Aet Jänes vabakutselisena. Ta võttis aktiivselt osa monumentaalmaali konkurssidest ja sai mitmeid tellimusi. Tema avalikesse hoonetesse loodud suuremõõtmelise kunsti koguarv küünib veerandsaja teoseni. Esindatud on kõik klassikalised monumentaalmaali tehnikad: freskod, sgrafiitod, vitraažid ja ka mosaiigid. Teosed, mille loomine tellingutel eeldab lisaks tugevale vaimule, kuudepikkusele järjestikusele pingutusele ka füüsilist vastupidavust. Loodu mastaap on enneolematu, kokku 1000 m².

Eeva-Aet Jänese esimeseks loominguliseks saavutuseks pärast ERKI lõpetamist olid Aseri keraamikatehase abihoone välisseinte geomeetrilised pannood (1973), kivimosaiiki ja sgrafiitot ühendavad, omas ajas novaatorlikud; need on seniajani säilinud. Rakvere (Piira) veterinaarkeskuse freskod (1974–1975), mille fantastilised hiiglasuured taimemotiivid on seinte pinnal sümbioosis geomeetria ja perspektiiviga, oli saavutus, mida märgati ka omas ajas.