Laine Erik-Kallas võistles kahtedel olümpiamängudel 800 m jooksus ning oli Eesti üks edukamaid naisjooksjaid. Lisaks esikümnekohtadele kahel olümpial püstitas ta karjääri jooksul rohkelt Eesti rekordeid ja võitis 26 Eesti meistritiitlit.

Järvamaal Säreveres sündinud Erik võitis 1965. aastal universiaadil kulla ja sai Mexico eelolümpial kolmanda koha. Nõukogude Liidu meistrivõistluste võitis ta kolm kulda (1964, 1967–68) ja 2 pronksi (1965. a 800 m ja 1967. a 400 m jooksus).

Laine Erik (punases särgis) on võidelnud end Tokyo 1964. aasta olümpia 800 meetri finaaljooksu lõpukurvis prantslannast favoriidi Maryvonne Dupureuri järel teisele kohale. Foto: Wikimedia Commons

Erik-Kallas meenutas 2020. aasta märtsis Priit Pulleritsule antud intervjuus 1964. aasta Tokyo olümpia finaali. Olümpia ajal 22-aastane olnud Erik-Kallasel paistis medalikoht veel tagakurvi läbides käeulatuses.

Pullerits kirjutab: «Esimese ringi läbis Erik kaheksa naise konkurentsis viimasena. Aga enne 600 meetri märki spurtis välisrajalt ettepoole ning sisenes tagakurvi koguni teisena. Juhtis favoriit, prantslanna Maryvonne Dupureur, kellel oli teiste ees ligi viiemeetrine edumaa.

Kuid lõpusirge alguses kiirendas tugevalt inglanna Ann Packer ning tema järel veel mitmed teisedki. Packer, kes oli kolm päeva tagasi tulnud 400 meetri jooksus hõbemedalile, võitiski uue maailmarekordiga 2.01,1. Erik kaotas talle täpselt nelja sekundiga ja lõpetas kuuendana. «Pettumus oli algul suur, et kõigest kuues,» meenutab Erik.»

Erik-Kallase Isiklikke rekordeid: 100 m 12,1, 200 m 24,9 (mõlemad 1967), 500 m 1.15,1 (1965), 800 m 2.03,6 (1967). 1967. ja 1968. aastal valiti ta Eesti parimaks naissportlaseks. 2021. aastal pälvis ta Eesti Olümpiakomitee teenetemärgi.

Jaga
Exit mobile version