Jyväskylä ülikoolis Waltarit õppinud Juha Järveläle ei tulnud tumeda poole paljastamine üllatusena. Järvelä doktoritöö keskendus just Mika Waltarile, mistõttu teab ta rõhutada, et Waltari kirjutistes esineb sageli erootikat ja õudust, aga ka armastuse ja võimuga seotud küsimusi. 

Mika Waltari, «Mikael Karvajalg». Foto: Repro

Järvela tõstab esile näiteks vähemtuntud teose «Kultakutri», kus Waltari jutustab loo prostituudist ja konkreetsemalt seksuaalvägivallast esimeses isikus. WSOY keeldus lühiromaani avaldamast, mistõttu Waltari avaldas selle 1948. aastal ise. Hiljem, 1961. aastal, avaldas WSOY selle loo kogumikus «Koiranheisipuu»​.

Asjatundja rõhutab, et avastatud sadistliku luuletuse nimi oli juba varem teada, sest Waltari viitab sellele oma teose «Lähdin Istanbuliin»​ alguses.

Mika Waltari
Mika Waltari Foto: Pärnu Postimees

​Mika Waltari klubi esimees Juha Salo astus meie seast ammu lahkunud kirjamehe kaitseks välja. Ta rõhutab, et kes vähegi Waltari loomingut tunneb, on tema tumedama poolega tuttav. Salo ei usu, et avastatud tekstid muudavad üldsuse hoiakut Waltari suhtes ning rõhutab, et kirjaniku elu oli täis vastuolusid.

Samuti kirjutas ta noorena erootilisi õuduslugusid ning laiemalt on paljud kunagised loomeinimesed elanud tänapäeva mõistes metsikut elu. Salo muretseb moraalse paanika pärast, mida võimendab sotsiaalmeedia. «Ma arvan, et looming ja eraelu tuleks hoida eraldi,» rõhutab Waltari klubi esimees.​

Jaga
Exit mobile version