Sõlmküsimus ⟩ Sulase palk – kopkas kuus ja vanad püksid*

Veebilehe kristiinvesteerib.ee looja ja ettevõtja Kristi Saare ütleb, et Eestis streigitakse vähe. Esiteks puudub streigikultuur ja teiseks nõuab enesekindel streikimine sääste, mida inimestel tavaliselt pole.

«Mida parem on üldine rahaline olukord, seda julgem ja lihtsam on enda õiguste eest seista. Lisaks: mida rohkem streigitakse, seda rohkem usuvad ka teised, et võiks streikida,» märgib Saare. «Siin on muidugi eelkõige suur hulk tööd teha ära ametiühingutel, kes peaksid töötajatele õpetama oma õiguste eest seismist.»

Vitsur nendib aga, et Eestis pole ametiühinguid õieti kunagi olnud. «Pealegi on ametiühingul eestlase jaoks nõukaaja hais küljes. Kuid mitte ainult. Me oleme individualistid ega armasta koostööd teha, ei töötajate ega ka tööandjate tasemel. Üks põhjus, miks meil majanduspoliitikaga praegu on, nagu on, tuleb ka sellest, et meie ettevõtjate liidud on üpris nõrgakesed, esindavad suhteliselt väikest osa majandusest ja neid on seepärast kerge ignoreerida.»

Samas on traditsioonilisele tööandja-töövõtja mudelile aina jõulisemalt lähenemas robotid, esialgu peamiselt tehisintellekti näol. Mõjud võivad olla üsnagi ettearvamatud.

Näiteks võib Orsolya Soosaare sõnul juhtuda, et tehnoloogia arenguga väheneb lihttöötajate osakaal ja suureneb tippspetsialistide oma. Kui aga tehisintellekti abiga muutub võimalikuks ka keerulisi ülesandeid automatiseerida, ei pea töötajate oskused enam nii kõrgel tasemel olema.

Vitsuri sõnul võib igatahes olla kindel, et hooldaja palk ei tõuse programmeerija tasemele kunagi – ka siis, kui saaksime sama rikkaks kui Taani.

Esiteks hakkab tehisintellekt Vitsuri sõnul peagi madalapalgalistelt koodikirjutajatelt tööd ära võtma ja selles sektoris hakkavad üha enam domineerima kõrgetasemelised ja loomisvõimelised spetsialistid, kelle järgi üle terve maailma konkurents saab üksnes suureneda.

Teiseks aga, ütleb Vitsur, ei jää just nendel IT-inimestel, kes praegu suhteliselt lihtsat tööd teevad, muud üle kui minna koos tööstusest ja ka kaubandusest vabanenud või robotite poolt välja tõrjutud inimestega sellisesse klienditeeninduse valdkondadesse, kus robotid inimest asendada ei suuda.

Seda, millised on palgad aastal 2043, on veel vara ennustada.