Kuigi ukrainlased uskusid, et suurte kaotuste tõttu tekib pärast Avdijivka langemist venelaste rünnakutesse paus, siis seda ei juhtunud. Venelased ründavad edasi.
Paraku seda ei ole juhtunud. Taktikaline initsiatiiv on Vene vägede käes, Vene väed ründavad. Kindlasti on see seotud asjaoluga, et neil on vaja raporteerida edust, kuna Venemaal tulevad niinimetatud presidendivalimised. Tegelikult valimisi ju ei ole, vaid on ikkagi Putini järgmise ametiaja vormistamine.
Rindel on venelastel hoog sees, et suruda nii palju kui võimalik. Üks põhjusi, miks venelased seda teha saavad, on asjaolu, et Ukraina väed on silmnähtavalt väsinud ja neil ei ole piisavalt suurtükiväe moona. Kui kolm või viis kuud tagasi oli suhe üks neljale, ehk venelased lasid neli korda ja ukrainlased üks kord, siis nüüd see suhe on üks kümnele või üks kaheksale. Venemaa sõjatööstus tõstab järjest tempot, nad toodavad miljoneid mürske, panevad vana tehnika lahingukorda, ostavad Põhja-Koreast ja mujalt maailmast ka veel mürske kokku. NATO liitlased paraku ei ole oma mürsutööstust käima saanud, kuna puudub poliitiline tahe. Samas on ka venelaste kaotused väga suured.
Olukord on praegu selline, et Avdijivka ümber on langenud venelaste kätte veel 4–5 küla ja ka Bahmuti juures suruvad venelased peale. Venelased ründavad ka Rabotõnje ümbruses ja lõhuvad ukrainlaste sillapead Dnipro idakaldal.
Venemaa on siiski hakanud kaotama lennukeid, viimase nädalaga 7.

