SKT ⟩ Majandus pöördus lõpuks ometi tõusule

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused hakkasid aga kahanema, vähenedes 1,1 protsenti. Mittetulundussektori lõpptarbimine jätkas kasvu, suurenedes 3,1 protsenti.

Sarnaselt kolmanda kvartaliga jätkus neljandas kvartalis investeeringute vähenemine, seda 10,3 protsendi ulatuses. Eelkõige mõjutasid seda valitsemissektor ja kodumajapidamised, vastavalt -19,3 protsendiga ja -18,1 protsendiga. Valitsemissektoris olid suurema mõjuga investeeringute kahanemine muudesse hoonetesse ja rajatistesse, kus langus oli 24,4 protsenti, ning masinatesse ja seadmetesse -26,3 protsendiga. Kodumajapidamistes vähenesid oluliselt investeeringud eluruumidesse, kus langus oli 19,2 protsenti, investeeringud transpordivahenditesse aga kasvasid 71,9 protsenti.

Majanduse paremat käekäiku peegeldas ka väliskaubandus, sest neljandas kvartalis oli taas näha kasvu. Kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 3,2 protsenti ja import 3,5 protsenti. Kaupade väljavedu suurenes 4,9 protsenti, seda eelkõige puidutoodete ja metallitoodete ekspordi tõttu. Metallitoodete ja sõidukite sisseveo toel kasvas kaupade import 6,7 protsenti. Teenuste väliskaubandus jäi neljandas kvartalis veidi tagasihoidlikumaks. Teenuste eksport kasvas vaid 0,5 protsenti ja import vähenes 3,2 protsenti. Positiivse poole pealt paistsid silma reisijatevedu õhutranspordis, arvutiteenused ja muud äriteenused. Pidurdavat mõju avaldasid ehitusteenused ja kaubaveoteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7 protsenti ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,1 protsenti.

Eelmise aasta läbivaks jooneks oli majanduse paranemine kvartalist kvartalisse. Enim paranesid ettevõtluse lisandväärtus ja väliskaubandus. Aasta kokkuvõttes näitasid mõlemad küll kahanemist 1,1 protsenti, aga aasta alguse kukkumised jõudsid aasta lõpuks muutuda juba kasvudeks. Trend oli läbivalt paremuse poole.

Tegevusaladest olid 2024. aastal suurema positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majandust pidurdasid enim suuremad tegevusalad, nagu näiteks ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus.