/nginx/o/2019/11/15/12744154t1hfe9b.jpg "Urmas Paet asutas europarlamendis Arktika sõprusgrupi")
/nginx/o/2024/11/24/16505242t1h1ab4.jpg "Jaapani ralli korraldajatele määrati kopsakas rahatrahv")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/24/16505334t1hebe9.jpg "BLOGI JA GALERII ⟩ Eesti korvpallikoondis kaotas Poolale ega kindlustanud veel EMi piletit")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/22/16502118t1h1d38.jpg "Tean, et isa oleks uhke, sest ma ei andnud alla")
/nginx/o/2024/11/24/16505038t1h2999.jpg "GALERII ⟩ Hilja ärganud Mistra sai eurosarjas vastu näppe")
Uusi kandidaate võetakse vastu valdavalt nooremteaduri õppekohtadele, mis loob doktorandile paremad eeldused täiskoormusega teadus- ja õppetööle pühendumiseks.
Igal aastal jõuab Tartu Ülikoolis doktorikraadini enam kui sada lõpetajat.
Ülikooli teadusprorektori Mari Moora sõnul on doktoriõppesse oodatud kõik, kes on huvitatud teadustöö oskuste arendamisest ja oma valdkonna edendamisest nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
«Doktorikraadiga inimesed on ühiskonnas hinnatud eksperdid. Eestis on üle 85 protsendi doktorikraadi omandanutest juhi või tippspetsialisti ametikohal. Riigil on eesmärk suurendada doktorikraadiga töötajate osakaalu nii avalikus kui ka erasektoris. Samuti on nende järele suur nõudlus ülikoolides, kus tuntakse muret akadeemilise järelkasvu pärast,» rääkis Moora.
Arvestades Eesti noorte suhtarvu elanikkonnas, võetakse Eestis Euroopa keskmisega võrreldes igal aastal vastu 100–150 doktoranti vähem. Seega jääb Eestil puudu arvestatav hulk tulevasi tippspetsialiste, mis murendab nii majanduse kui ka teaduse konkurentsivõimet.
Tartu Ülikool pakub suurimat valikut doktoriõppe erialasid Eestis. Kandideerida saab 50 erialale, mis on koondatud kaheksa doktoriõppe programmi alla.
Doktoriõpet on võimalik läbida mitmel moel: nooremteaduri kohale vastuvõetutega sõlmib ülikool töölepingu ja neil on ka üliõpilase staatus. Ülikool pakub neile võimalust töötada täiskoormusega, kuid doktorandi soovil võib kokku leppida ka väiksemas koormuses. Vähemal hulgal pakutakse üliõpilase õppekohti, mille puhul töölepingut ei sõlmita. Oma igapäevatöö ja doktoriõpe on võimalik ühendada teadmussiirdedoktorantuuris, mille õppekoht luuakse pärast koostöölepingu sõlmimist ülikooli ja partnerasutuse vahel.
Vastuvõtt doktoriõppesse toimub Tartu Ülikoolis neli korda aastas. Teadmussiirdedoktorantuuri saab astuda ka väljaspool kandideerimisperioode pärast koostöölepingu sõlmimist. Kandidaadid peavad sõltuvalt erialast esitama koos avaldusega doktoritöö kavandi või motivatsioonikirja ning osalema sisseastumisintervjuul.
1.–15. mail toimub loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppe avalduste vastuvõtt, samuti meditsiiniteaduste valdkonna, sotsiaalteaduste valdkonna ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe väliskandidaatide vastuvõtt. 1.–15. juunil toimub meditsiiniteaduste valdkonna, sotsiaalteaduste valdkonna ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe Eesti kandidaatide vastuvõtt.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
