Nüganen lisas: «Aga siin ma olen. Oleme selle üle elanud – see ongi pika nina näitamine Stalinile.» Tegemist on Eesti-Soome koostöönäitusega.

Foto-ja videonäitus «Ingerlased – peidetud lood»​ räägib visuaalselt põnevate, tundlike ja harivate lugude abil ingerisoomlaste ajaloost ja repressioonidest, mis on väikse rahvakillu oma asualadelt Peterburi ümbruses laiali pillutanud ja nähtamatuks hirmutanud.

Näitus põhineb suures osas ingerisoome ajakirjanike, isa ja tütre Lea ja Santeri Pakkaneni teekonnal oma juurte juurde, milles neid saatis inimõiguste teemadele keskendunud hinnatud soome tippfotograaf Meeri Koutaniemi.

Venemaa poliitikat iseloomustab ilmekalt see, kuidas näitus Venemaal ära keelati. Foto: Pressifoto

Koos reisisid nad Ingerimaal ja Venemaal endiste vangilaagrite asupaikades ja väljasaatmiskohtades ning materjali põhjal valmis näitus 2020. aastal Soome rahvusmuuseumis.

Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse näitus kasutab osalt sama materjali, kuid sisaldab rohkelt ka varem avaldamata töid. Spetsiaalselt avatava näituse jaoks on valminud videointervjuud Eestis elavate ingerisoomlastega, mis annavad ingerisoomlusele tänapäevase vaatenurga.

Eestis teatakse ingerisoomlaste kultuuri süstemaatilisest hävitamisest üsna vähe, sest kaks inimpõlve kestnud vaikimine on hävitanud palju teadmisi ka ingerlaste enda mälust. Ingerlaste lugu on aga osa ka siinsest ajaloost, mida võiks paremini tunda mõlemal pool Soome lahte. Seepärast toob Juhan Kuusi Dokfoto keskus ingerisoomlaste varjatud elulood ka siinsete vaatajate ette.

Peterburi ümbruses vanal Ingerimaal elab tänapäeval vaid umbes tuhat ingerisoomlast, enamik rahvast on paisatud laiali Soomes, Eestis ja Rootsis. Nõukogude Liidul peaaegu õnnestus ingerisoomlased kui rahvus hävitada, ent mitte lõplikult.

Jaga
Exit mobile version