«Moldova seisab silmitsi enneolematu rünnakuga meie riigi vabaduse ja demokraatia vastu nii täna ja ka viimastel kuudel,» ütles Sandu toetajatele Chişinăus.

«Kuritegelikud rühmitused on püüdnud õõnestada demokraatlikku protsessi,» tõdes riigipea.

Kui kokku oli loetud enam kui 95 protsenti häältest, siis oli 52 protsenti vastanud eitavalt ja 47 jaatavalt. Lõpptulemustest puuduvad veel vähemalt välismaal hääletanute hääled.

Tulemus on üllatav, sest arvamusküsitlustes toetas suurem osa vastanutest riigi Euroopa Liiduga lõimumist. Rahvahääletusel küsiti kodanikelt, kas põhiseadust tuleks muuta nii, et ELiga liitumine oleks riikliku eesmärgina seadusesse kirjutatud.

Moldovas peeti samal ajal nii presidendivalimiste esimene voor kui rahvahääletus ELi liikmesuse üle. Riigi võimud olid valimiste eel püüdnud tõrjuda Venemaa katseid hääletustulemusi mõjutada.

Samal ajal toimunud presidendivalimistel on juhtimas Euroopa Liiduga liitumist toetav president Sandu, kes on saanud umbes 39 protsenti häältest. Sandu venemeelne põhioponent Aleksandr Stoianoglo on kogunud umbes 28 protsenti häältest.

Presidendivalimiste tulemus otsustatakse tõenäoliselt kahe nädala pärast toimuvas teises voorus, sest ilmselt ei saa kumbki kandidaat vajalikku 50 protsenti häältest.

Sandu on Venemaad korduvalt süüdistanud püüdes mõjutada Moldova sisepoliitikat ning Moskva kombitsad ulatuvad ka nendele valimistele. Moldova võimud kahtlustavad, et kuni neljandikku valijaist on püütud Vene rahaga mõjutada.

Moldova esitas avalduse ELiga ühinemiseks vahetult pärast Venemaa tungimist Ukrainasse 2022. aasta märtsis ning liitumiskõnelused algasid mullu juunis. Mõttekoja WatchDog hiljutises arvamusküsitluses toetas ligikaudu 63 protsenti vastanutest Moldova ELiga integreerumist ja 32 protsenti oli selle vastu.

Moldova politsei paljastas oktoobri algul ulatusliku valimiste mõjutamise operatsiooni. Politseiülema Viorel Cernauteanu sõnul kahtlustatakse Venemaalt pangaülekannete saamises 150 000 inimest.

Jaga
Exit mobile version